§ 48.1. Avalik arutelu ja avatud menetluse tulemuste arvesse võtmine

1. (1) Keskkonnaloa andja otsustab loa andmise pärast asja arutamist avalikul arutelul, mille käigus on igaühel õigus avaldada suuliselt arvamust keskkonnaloa eelnõu ja selle andmise menetluse kohta. Keskkonnaloa andmise võib haldusmenetluse seaduse § 50 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel otsustada arutelu korraldamata.
2. (2) Kui arutelu toimumise aega ei ole teatavaks tehtud koos väljapanekust teatamisega, teavitab keskkonnaloa andja avalikkust arutelu toimumisest vähemalt kümme päeva enne arutelu toimumist käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud korras.
3. (3) Arutelu protokollitakse. Protokoll peab sisaldama arutelul esitatud seisukohti ja küsimusi ning nendele antud vastuseid.
   
4. (4) Keskkonnaloa andja saadab enne loa andmise otsustamist loa taotlejale avalikul väljapanekul ja arutelul esitatud seisukohad ja küsimused, et ta saaks nendega tutvuda ning nende kohta arvamust avaldada.
5. (5) Kui pärast avalikku väljapanekut keskkonnaloa taotlust või selle kohta antava haldusakti eelnõu oluliselt muudetakse, võib loa andja avalikku väljapanekut korrata, arvestades muudatuse eeldatavat mõju puudutatud isikutele ja keskkonnaloa taotleja huve. Kui see on vajalik asja õigeks otsustamiseks, võib keskkonnaloa andja korrata avalikku arutelu.
6. [RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]
   

1. Avaliku arutelu ja avatud menetluse tulemuste arvesse võtmise regulatsioon on analoogne HMS §-ga 50. Erisused on KeÜS § 48.1 regulatsioonis peamiselt täpsustavat laadi. Sätte rakendamisel tuleb arvestada KeÜS § 28 nõuete ja eesmärgiga ning keskkonnalubade võimaliku mõju ulatusega.

1.1. Isikute ring, kes saab avalikul arutelul osaleda, kattub avalikul väljapanekul osalevate isikute ringiga: osaleda ja suuliselt arvamust avaldada saab igaüks (ka isikud, kes väljapaneku käigus kirjalikult seisukohti ei esitanud). Vt selle kohta KeÜS § 48 kommentaar 5.2.

1.2. Keskkonnaloa menetluses avaliku arutelu mõiste kasutamine ei tähenda, et arutelu tuleks pidada millekski muuks kui avalikuks istungiks HMS tähenduses. KeÜS mõistekasutus vastab senises praktikas juurdunud mõistekasutusele. HMS istungit reguleerivad sätted jäävad siiski kohaldatavaks osas, milles KeÜS sätted ei ole erinormiks. Kuna KeÜS § 48.1 katab kogu HMS § 50 regulatsiooni, osaliselt ka viiteliselt, ei ole HMS § 50 kohaldamise järele muus osas enam vajadust. Samas tuleb aga tähele panna, et HMS muud menetlustoimingu läbiviimise normid on kohalduvad, sh istungi pidamise kohta sätestatu (HMS § 45 lõiked 2–4).

2. KeÜS § 48.1 lõikele 1 vastavad HMS § 50 lg 1 laused 1 ja 3, samuti on sättes tehtud viide HMS § 50 lg-te 2 ja 3 kohaldatavusele. Erisused on tehtud istungil sõnaõigust omavate isikute ringi osas: HMS § 50 lg 1 näeb sõnaõiguse selgesõnaliselt ette üksnes menetlusosalistele, KeÜS igaühele (vt kommentaari 1.1). Täpsustatud on, et arvamust saab avaldada nii menetluslikes küsimustes kui ka asjas antava haldusakti sisu osas, ent tegemist ei ole erisusega HMS § 50 lg 1 suhtes, vaid üksnes sõnastusliku täpsustusega.

2.1. Keskkonnaasjades ei ole enne KeÜS jõustumist avaliku arutelu või istungi toimumist üldjuhul lisaks HMS sätetele reguleeritud. THS § 36 lg 1 ja VeeS § 9.1 lg 4 näevad istungi korraldamise ette loa andja kaalutlusõiguse alusel. Muudel juhtudel tuleb eeldada, et HMS § 50 on kohaldatav.

2.2. Istungi korraldamine võimaldab kirjalikult esitatud seisukohti täpsustada, esitada täiendavaid arvamusi ja vastuväiteid ning saada, erinevalt HMS § 50 eesmärgist, ka vastuseid tekkinud küsimustele. Viimase puhul ei saa siiski eeldada, et istungil esitatud küsimustele ammendavalt vastamine peab olema võimalik istungi käigus. Loa andja tegevuse õiguspärasuse kontrolli tagamiseks peaks vastamine sellisel juhul toimuma kirjalikult või, suulise selgitamise korral – kui menetluse läbiviija peaks seda eelistama –, protokollimisega. Kui küsimuse esitaja piisavat vastust ei saa, tuleb tal sellegipoolest esitada taotlusi ja vastuväiteid (kui ta seda vajalikuks peab) kohe istungil, sest nende hilisemat esitamist KeÜS ette ei näe.

2.3. Viitest HMS § 50 lõigetele 2 ja 3 järeldub, et erandina on võimalik avalik istung korraldamata jätta ning KeÜS § 48.1 ei ole HMS § 50 lg-te 2 ja 3 suhtes erinormiks. Istungi korraldamata jätmist ei saa õigustada aga avaliku huvi puudumise või loa andja jaoks taotluse lahendamisel piisava selguse omamisega. HMS § 50 lg 3 lubab avaliku istungi korraldamata jätta haldusorgani ettepanekul, kui menetlusosalised sellele vastu ei vaidle. Keskkonnalubade andmisel võib menetlusosaliste ring olla lai ning praktikas sellele sättele tuginemine seetõttu harvaesinev.

3. KeÜS § 48.1 lõikele 2 vastavad HMS § 50 lg 1 teine lause ja lg 4 esimene lause. Arutelu toimumisest teatamine toimub samade reeglite järgi nagu loa taotlusest ja avalikust arutelust teatamine. Arutelust etteteatamise 10-päevane tähtaeg on sama nagu HMS § 50 lg 4 esimeses lauses. Erinevalt HMS-st ei ole nõutud igal juhul kutse saatmine. Keskkonnaloa menetluses menetlusosaliste tavapäraselt suurt ringi arvestades ei ole see otstarbekas. KeÜS § 46 lg 2 on siiski ka avaliku arutelu korraldamisest teavitamise suhtes kohaldatav ning kui menetlusosaline on taotlenud tema teavitamist edasistest menetlusetappidest, tuleb teda teavitada kutse saatmise teel ka arutelu toimumisest.

4. KeÜS § 48.1 lõige 3 sätestab arutelu protokollimise kohustuse. HMS § 18 lg 1 p 3, § 45 lg 5 ja § 49 lg 5 nõuavad haldusmenetluses igal juhul istungi protokollimist. KeÜS § 48.1 lõikel 3 on seetõttu vaid täpsustav eesmärk. Täpsustusena lisatakse, et protokoll peab kajastama arutelul esitatud küsimusi ja seisukohti ja ka nendele antud vastuseid. Kuivõrd HMS § 18 nõuab tõendite ja taotluste, mitte aga küsimuste ja vastuste protokollimist, eeldab KeÜS § 48.1 lg 3 märksa mahukama protokolli koostamist.

4.1. Keskkonnaloa andmise menetluses, nagu ka HMS regulatsioonis, ei ole ette nähtud arutelu salvestamist ja sellisel juhul kirjalikust protokollist loobumise võimalust. Arutelu salvestamine on võimalik siiski ka vaatamata sellekohase sätte puudumisele (nt sarnaselt riigihankemenetluses vaidlustuse läbivaatamise tavapärase praktikaga). TsMS § 52 näeb kohtumenetluses sellise võimaluse ette, ent protokollist loobumist või selles viidete tegemist HMS ega KeÜS ei luba.

5. KeÜS § 48.1 lõige 4 on sarnane HMS § 49 lõikega 3, ent HMS-s puudutab see säte kirjalike seisukohtadega tutvumise võimaldamist, keskkonnaloa menetluses on aga antud võimalus loa taotlejal avalikul arutelul mitte osaleda ning esitada haldusorganile oma lõplikud seisukohad ja vastuväited teiste menetlusosaliste seisukohtadele kirjalikult. KeÜS rakendamise seaduse seletuskirjas põhjendati sellist võimalust nii, et taotleja kohustamine osalema avalikul arutelul oleks taotleja õigusi liigselt piirav. Samuti ei pruugi avalikul arutelul osalemine olla oluline teiste menetlusosaliste seisukohtadega tutvumise ja nendele vastamise seisukohast. HMS istungi korraldamise eesmärgist – anda laiemale ringile huvitatud isikutele ja menetlusosalistele võimalus esitada oma seisukohti ka suuliselt ja teiste menetlusosaliste seisukohtadele seal vastu vaielda (sarnaselt kohtuistungi pidamise korraga) – on keskkonnaloa menetluses seega kõrvale kaldutud ja nähtud avalikku arutelu pigem avalikkuse kaasarääkimise ühe vormina. Üksnes loa taotlejale tuleb anda võimalus pärast istungit oma seisukohti esitada. Säte ei reguleeri, kas loa andja võib sellise võimaluse anda ka puudutatud isikutele. Sellist võimalust tuleb jaatada, kõrvuti võimalusega korrata avalikku väljapanekut või korraldada uus istung.

6. KeÜS § 48.1 lõige 5 näeb ette avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kordamise võimaluse. Avaliku väljapaneku ja arutelu kordamine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel ja seejuures tuleb silmas pidada KeÜS §-st 28 tulenevaid üldpõhimõtteid ning puudutatud isikute ja loa taotleja huve. Väljapanekut tuleb korrata eelkõige siis, kui muudatus võib oluliselt riivata avalikkuse huve (nt kui keskkonnaloa tingimusi kavatsetakse oluliselt leevendada). Kui muudatus puudutab ainult loa taotlejat või ainult mõnda konkreetset isikut (nt naabri kaitseks kavandatud kõrvaltingimust), võib olla piisav üksnes nende isikute täiendav teavitamine ja ärakuulamine. Sisuliselt regulatsioon võrreldes kehtiva õigusega ei muutu, vaid täpsustub. Ka HMS § 49 lg 4 näeb ette menetlustoimingute kordamise juhul, kui pärast avalikku arutelu või istungit haldusakti eelnõu või taotlust muudetakse. Haldusorgan peab seejuures avaliku väljapaneku ja avaliku istungi kordamata jätmisel oma otsust põhjendama (näitama, miks HMS § 49 lg 4 kohaldatav ei ole), KeÜS § 48.1 lg 5 näeb selle kohustuse ette teistsuguses sõnastuses selgemalt.

6.1. Loa andjale on avaliku väljapaneku või arutelu kordamisel jäetud kaalumisruum. Kordamise otsustamisel peab loa andja kindlasti arvestama ka seda, et menetlus ülemääraselt ei veniks (lõpeks seaduses sätestatud ajal).