Keskkonnaõiguse  uudiskiri 

SEPTEMBER 2011

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.

Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin, loobumiseks palume saata teade aadressile k6k@k6k.ee

Hea lugeja!

Septembrikuu keskkonnaõiguse uudiskirjas räägime lähemalt värskest Euroopa Kohtu otsusest seoses GMOdega saastunud meega, samuti kajastame

Ka KÕKi enda poolt on uudiseid - meie meeskonda on lisandunud uus jurist Jane Adler, samas siirdus Elina Saunanen KÕKist Keskkonnaministeeriumisse keskkonnaseadustiku eriosa koostamist koordineerima. Samuti on KÕKil tänasest uus assistent - Eva Sermann, kes hakkab kaasa lööma ka uudiskirja väljaandmise korraldamisel.

Kena sügiskuud!

Peateema

Euroopa Kohus võrdsustas GMOsid sisaldava mee muude GMO-toodetega

lühiuudised

Euroopa Kohus tegi 6. septembril kohtuasjas C-442/09 otsuse, milles võrdsustas GMOsid sisaldava mee muude GMO-toodetega. Tegemist on olulise verstapostiga vaidluses GMOde kasutamise üle mesinduses, kuna otsus tähendab, et seatakse täiendavad nõuded selliste mesindussaaduste turustamiseks ning kohustatakse märgistama toodet geneetiliselt muundatud toiduainena.

Euroopa Komisjon võttis 31. augustil vastu EL kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi „Keskkond 2010: meie tulevik, meie valik“ (2002–2012) lõpparuande. Programm määratleb ELi keskkonnastrateegia ja selle eesmärgid aastateks 2002-2012, keskendudes neljale esmatähtsale tegevusvaldkonnale: kliimamuutus, bioloogiline mitmekesisus, keskkond ja tervis, ning loodusvarade säästev kasutamine ja jäätmehooldus.

Hindamine näitab Komisjoni teatel, et enamik programmis sätestatud algatusi on lõpule viidud või lõppjärgus ning viimase kümne aasta jooksul kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi raames välja töötatud õigusaktidega reguleeritakse praktiliselt kõiki keskkonnaküsimusi. Aruandest nähtub siiski, et kuues keskkonnaalane tegevusprogramm ei olnud keskkonnaalaste õigusaktide vastuvõtmise peamiseks tõukejõuks. Puudusena toodi Komisjoni poolt aruandes esile ELi keskkonnaalaste õigusaktide puudulik rakendamine ja jõustamine liikmesriikides.

Aruande kohaselt kuuluvad viimasel kümnendil tehtud suurte keskkonna-alaste edusammude hulka Natura 2000 võrgustiku laiendamine peaaegu 18%-le Euroopa Liidu (edaspidi EL) maismaa-alast, ühtse kemikaalipoliitika kasutuselevõtt ning kliimamuutustega seotud poliitilised meetmed.Edaspidi tuleb Komisjoni hinnangul teha täiendavaid jõupingutusi ELi eesmärkide rakendamiseks, elurikkuse kaitse tõhustamiseks ning mulla ja vee kvaliteedi parandamiseks.

Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet

Vt lõpphindamise protsessi ja aruandega Euroopa Komisjoni kodulehel

Vt kuuendat keskkonnaalast tegevusprogrammi

1. septembril 2011 jõustusid Keskkonnainspektsiooni põhimääruse muudatused. Põhimäärus viidi kooskõlla samal päeval jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku redaktsiooniga, mille kohaselt on Keskkonnainspektsioon uurimisasutus ning toimetab keskkonna ja loodusvarade kaitse ning kasutamise nõuete rikkumise kohtueelset menetlust.

Varasemalt oli inspektsioonil õigus menetleda keskkonnaalaseid väärtegusid, uurimisasutuse staatus lubab aga üle võtta ka keskkonnakuritegude menetlemise. Keskkonnakuritegusid ja – väärtegusid eristatakse peamiselt tekkinud kahju suuruse järgi – kuritegudeks on teod, mille tagajärjel tekib keskkonnakahju, mis ületab kümnekordse miinimumpalga määra (2780,2 eurot). Kui seni tegi Keskkonnainspektsioon keskkonnakuritegude puhul vaid esmased uurimistoimingud, andes seejärel materjalid üle politseile, siis alates 1. septembrist viib inspektsioon enda alustatud kriminaalmenetlused läbi algusest lõpuni ehk teeb kõik vajalikud menetlustoimingud kuni asja kohtusse esitamiseni. Uurimine toimub endiselt prokuratuuri juhtimisel. Muudatused olid tingitud keskkonnakuritegude eripärast, mis nõuab uurimisel konkreetse keskkonnavaldkonna tundmist.

 Põhimäärusesse lisati ka Keskkonnainspektsiooni sümbolid, embleem ja lipu kujutis ning värvilahendus.

Vt muudatusi Riigi Teatajas

Vt Keskkonnaministeeriumi pressiteadet

Vt Keskkonnaministri määruse eelnõu seletuskirja

Septembri alguses esitas Keskkonnaministeerium Euroopa Komisjonile kinnitamiseks kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse jaotuskava aastateks 2008-2012. Riiklik jaotuskava on aluseks tasuta heitekvootide jagamiseks liikmesriikide poolt Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside kvootidega kauplemise süsteemi (EU ETS) teisel perioodil (2008-2012).

Eesti esitas Komisjonile esimese riikliku jaotuskava peiroodiks 2008-2012 6. juunil 2006, mahuga 24,4 milj tonni süsinikdioksiidi ekvivalentkogust aastas. Sellele sammule on järgnenud pikaleveninud vaidlused Komisjoniga, mida oleme kajastanud ka oma varasemates uudiskirjades. Käesoleva aasta 31. jaanuaril esitas Eesti Euroopa Komisjonile uue kava mahuga 14,3 milj tonni aastas, mis aga jällegi ületas Komisjoni poolt 2007. a ettenähtud 12,7 milj tonni aastas. Ootuspäraselt pidas Komisjon ka jaanuaris esitatud jaotuskava mahtu liiga suureks ning lükkas selle taaskord tagasi (selle kohta kirjutasime lähemalt  maikuu uudiskirjas).

Septembris Eesti poolt esitatud uue jaotuskava mahuks on 13,3 miljonit lubatud heitkoguse ühikut aastas, mis eraldatakse kava kohaselt 47 Eesti ettevõttele. Jääb üle oodata, kas Euroopa Komisjon seekordset jaotuskava aktsepteerib või peab pakutud mahtu jätkuvalt liiga suureks.

Vt jaotuskava dokumente Keskkonnaministeeriumi kodulehel

Loe Komisjoni ning Eesti vahelise vaidluse kohta lähemalt ka KÕKi 2009. a oktoobri, 2010. a jaanuari, 2011. a veebruari ja 2011. a mai uudiskirjadest

25. augustil jõustusid keskkonnaministri määrus „Elektri tootmise eest perioodil 2013–2019 tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 53) ning keskkonnaministri määrus „Perioodil 2013–2019 elektri tootmise eest eraldatavate tasuta lubatud heitkoguse ühikute eelneva tõhususe võrdlusalus“ (määrus nr 56). Määrused on kehtestatud vastavalt EL direktiivile 2009/29/EÜ, mis on aluseks kasvuhoonegaaside kvootidega kauplemise süsteemile alates aastast 2013. Direktiivi kohaselt võib Eesti riik eraldada üleminekuperioodil (2013–2019) elektritootjatele erandkorras tasuta lubatud heitkoguste ühikuid (LHÜ). Reeglina peaksid elektritootjad alates 2013. aastast hankima kõik vajaminevad ühikud oksjoni teel.

Määrusega nr 53 kehtestatakse tasuta LHÜde jagamise kord. Tasuta ühikuid saavad ettevõtjad vastutasuks nendepoolsete tulevikus kasvuhoonegaaside heidet vähendavate investeeringute eest. Tasuta LHÜde saamiseks pidid käitised 15. augustiks 2011 esitama vastava taotluse Keskkonnaministeeriumile. Eesti riik peab lõpliku eraldamise õiguse saamiseks esitama hiljemalt 30. septembriks 2011 Euroopa Komisjonile taotluste põhjal koostatud elektritootmise moderniseerimise riikliku investeeringute kava. Määruse kohaselt võivad tasuta LHÜsid saada käitised, mis olid tegevad 31. detsembril 2008 või mille rajamiseks alustati investeeringuid hiljemalt samal päeval.

Määrusega nr 56 kehtestatakse tasuta LHÜde koguste arvutamise kord käitistele, mis alustasid tegevust pärast 2007. a. Kui varem tegutsenud elektritootjatele eraldatavate LHÜde kogus sõltub nende varasemast heitest, siis uuemate puhul korrutatakse nende tootmisvõimsus vastava koefitsiendiga (eelneva tõhususe võrdlusalus) ning kasutatakse saadud tulemust tasuta eraldamisele kuuluvate ühikute arvutamise alusena. Koefitsiendiks on määruse nr 56 kohaselt 0,6408 tonni CO2 megavatt-tunni energia kohta.

Vt Keskkonnaministri määruse nr 53 teksti Riigi Teatajas

Vt Keskkonnaministri määruse nr 56 teksti Riigi Teatajas

Vt Keskkonnaministri määruse nr 53 eelnõu seletuskirja

Vt Keskkonnaministri määruse nr 56 eelnõu seletuskirja

Euroopa Kohus tegi 8. septembril otsuse kohtuasjas C‑120/10, milles selgitas käitamispiirangu mõistet Euroopa Liidu lennuväljadel EL direktiivi 2002/30/EÜ (müraga seotud käitamispiirangute kohta) tähenduses ning nentis, et mürataseme piirnormide rakendamine võib kaasa tuua käitamispiirangu.  Kohtuasjas oli vaidluse esemeks Brüsseli keskkonnajärelevalve asutuse poolt lennuettevõtjale trahvi tegemine öisel ajal lennukite müratasemete ületamise eest. Trahviotsus põhines Belgia õigusnormidel, mis määratlesid maapinnal mõõdetava müra piirnormid, mida tuleb järgida ülelennul lennujaama lähedal asuvatest aladest.

Euroopa Kohtu tõlgenduse kohaselt on „käitamispiirang” meede, mis keelab tsiviilkasutuses olevate allahelikiirusega reaktiivlennukite juurdepääsu liidu liikmesriigi lennuväljadele. Kohus nentis, et siseriiklikel mürataseme piirnormidel võib teatud juhtudel olla samasugune mõju kui juurdepääsukeelul käitamispiirangute tähenduses. Kohus rõhutas, et kui nende piirnormide kohaldamise tagajärjel on õhusõiduki käitajaid kohustatud oma majandustegevusest loobuma, siis on tegemist juurdepääsukeelu ehk „käitamispiirangutega” direktiivi 2002/30/EÜ tähenduses. Teiseks märkis kohus, et käitamispiirangud on lubatud vaid viimase abinõuna, st ainult juhul, kui muude müra vähendamise meetmetega ei ole saavutatud direktiivi 2002/30/EÜ eesmärke –  piirata või vähendada müra kahjustava mõjuga olulisel määral kokkupuutuvate inimeste arvu.

Vt Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-120/10

4. septembril jõustusid keskkonnaministri määruse „Patareide ja akude märgistamise viis ja kord” muudatused. Määruse muutmise ajendiks oli ELi patareide ja akude mahutavuse märgistamise määruse 1103/2010 integreerimine Eesti õigusesse ning ettevalmistamine EL direktiivi 2006/66/EÜ (nn patareidirektiiv) lõplikuks ülevõtmiseks Eesti õigusesse.

Määruse muudatustega sätestatakse mõisted „patareikogum“, „nööpelement“, „kantav patarei või aku“ ja „mootorsõiduki patarei või aku“. Seni kehtinud määruse sõnastus kohustas tootjaid patareidele ja akudele kandma andmed mahtuvuse kohta, kuid ei täpsustanud, milline see märgistus olema peaks. Tootjad said ise otsustada, millisel kujul need andmed mahtuvuse kohta patareile või akule kantakse. Komisjoni määruse integreerimata jätmisega tekiks olukord, kus tootjatel on küll määruse otsekohalduvuse tõttu kohustus kantavaid akusid ja mootorsõidukite patareisid ja akusid nõuetekohaselt märgistada, kuid kui tootja rikub seda nõuet, ei ole võimalik tema suhtes sanktsioone rakendada.

Nõuetekohane märgistus mahtuvuse kohta peab olema kantud kantavatele akudele ning mootorsõidukite patareidele ja akudele, mis lastakse turule alates 30. maist 2012. a. Määrus toob kaasa jälgimiskohustuse Eesti tootjatele, et maale toodavad kantavad akud ning mootorsõidukite patareid ja akud oleksid korrektselt märgistatud. Määrus ei too kaasa olulisi muudatusi isikutele, kes tegelevad patarei- ja akujäätmete käitlemisega, vaid märgise patareile ja akule märkimise nõude kaudu nende tegevus pigem lihtsustub.

Allikas: määruse eelnõu seletuskiri (Keskkonnaministeerium)

Vt määruse muudatusi Riigi Teatajas

7. septembril sõlmisid Euroopa Komisjon ja USA valitsus Washingtonis kokkuleppe seadusevastase kalapüügi vastu võitlemiseks. Antud kokkulepe on esimene omalaadne ELi ja USA vahelises pikaajalises kalandusalases koostöös. Kokkulepe käsitleb peamiselt jätkuvat ranget järelevalvet, seadusevastase püügi tulemusel majandusliku kasu saamise takistamist ning merelise bioloogilise mitmekesisuse säilitamist kalaressursside jätkusuutliku kasutamise toetamise kaudu.

Allikas: Euroopa Komisjon

Loe lähemalt Euroopa Komisjoni pressiteatest (ingl k)

Vt ka EL ja USA esindajate ühisdeklaratsiooni (ingl k, pdf)

Fotode autorid: