Peateema
Uus halduskohtumenetluse seadustik toob muudatusi ka keskkonnaalaste kohtuasjade menetlemisse
lühiuudised
- Üldolulist
- Keskkonnaalased õigused
- Keskkonnatasud
- Kliimamuutus ja energeetika
- Välisõhu kaitse
- Looduskaitse
- Vesi
- Merekaitse
- Maapõu
- Metsandus
- Jäätmed
- Ohtlikud ained
- Kalandus
Uus halduskohtumenetluse seadustik toob muudatusi ka keskkonnaalaste kohtuasjade menetlemisse
27. jaanuaril võttis Riigikogu vastu uue halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) redaktsiooni, mille sätted (ühe erandiga) jõustuvad 2012. a 1. jaanuaril. Oleme uue kohtumenetluse seadustiku kohta kirjutanud ka 2010. a septembri ja detsembri ning 2011. a jaanuari uudiskirjades.
Seadustikuga muudetakse põhjalikult senist halduskohtumenetluse regulatsiooni, võttes palju sätteid üle tsiviilkohtumenetluse seadustikust ning neid haldusprotsessile kohandades.Siinkohal anname lühikese ülevaate muudatustest, mis võivad keskkonnaasjades kohtussepöördumisel määravamad olla.
Tutvustame lähemalt keskkonnaorganisatsioonide kaebeõiguse tingimusi, massmenetluse ja kirjaliku menetluse kohaldamise võimalusi, samuti esialgse õiguskaitse ning liht- ja lepitusmenetluse regulatsiooni. Kel halduskohtumenetlusest teadmised üldse puuduvad, oleks enne artikli lugemist mõistlik tutvuda lühikese ülevaatega juristaitab.ee portaalis.
Loe lähemalt
ÜLDOLULIST
Riigikogu arutab ühinemist vaenulikul eesmärgil keskkonna mõjutamise keelustamise konventsiooniga
26. jaanuaril läbis Riigikogus esimese lugemise sõjalisel ja muul vaenulikul eesmärgil keskkonna mõjutamise keelustamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu. Antud konventsioon on üks tänapäevase humanitaar- ja relvastusõiguse alaseid rahvusvahelisi leppeid, mille saamislugu on tihedalt seotud Vietnami sõjaga. Kuna USA väed kasutasid tollal sõjapidamises ka pestitsiide ning muid keskkonda mõjutavaid vahendeid (nt mussoonvihmade perioodi pikendamist eri kemikaalidega), tunnetas rahvusvaheline üldsust vajadust sõjaolukorras keskkonna mõjutamise piiramise vastu. Konventsioon võeti vastu 1976. aastal ning jõustus 5. oktoobril 1978.
Konventsiooni kohaselt kohustuvad osapooled mitte mõjutama keskkonda sõjalisel või muul vaenulikul eesmärgil nii, et see tooks teisele osalisriigile kaasa raskeid tagajärgi, samuti mitte osutama kaasabi riikidele, kes seda teevad. Konventsioonis sisalduv keeld keskkonda mõjutada ei ole absoluutne, vaid seotud raskete tagajärgede tekkimisega. Konventsiooni nõuandekomitee on raskeid tagajärgi (mittesiduvalt) tõlgendanud kui mõjusid, mis hõlmavad mitmesaja ruutkilomeetri suurust ala, kestavad mitmeid kuid või – põhjustavad suurt kahju inimelule, looduslikele või majanduslikele ressurssidele või muule varale.
Konventsiooniga ühinemisel laienevad sellega seotud kohustused ka Eestile, samas on see ka teatavaks julgeolekugarantiiks, kuna konventsiooni kohaselt on keskkonna sõjapidamise vahendina mõjutamine keelatud vaid osalisriikide vahel.
Vt konventsiooniga seotud materjale Riigikogu kodulehel
Avalikustati keskkonnaseadustiku eriosa seaduse eelnõu
Veebruaris avalikustati 2010. a lõpus valminud keskkonnaseadustiku eriosa seaduse eelnõu. Avalikkusele on eelnõu osalusveebis kommenteerimiseks väljas 4. märtsini.
Eelnõuga koondataks senised valdkondlikud keskkonnaalased seadused (nt veeseadus, jäätmeseadus jt) ühte õigusakti. Kodifitseerimise eesmärgiks on senise killustunud regulatsiooni ühtlustamine, kõrvaldades muuhulgas vastuolusid nii kasutatavates mõistetes kui regulatsioonis. Samuti soovitakse keskkonnaseadustikuga vähendada ülereguleerimist, kasutades kohati varasemast abstraktsemaid norme ning muutes keskkonnalubade menetlemise efektiivsemaks. Eelnõus tehtavad muudatuste ulatus võrreldes kehtiva õigusega on valdkonniti erinev. Kõige rohkem muutuvad välisõhu, vee- ja jäätmealane regulatsioon, samas kui näiteks metsanduse ja looduskaitsega seonduvalt väga suuri muudatusi kavas ei ole.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu, mis koondab valdkonnaüleseid regulatsioone nagu keskkonnaalased õigused, keskkonnalubade menetlus jms, on hetkel juba Riigikogus menetlemisel (eelnõu läbis 9. veebruaril edukalt teise lugemise). Oleme sellest varem kirjutanud 2010.a. augustikuu uudiskirjas.
Kuna keskkonnaseadustiku üld- ja eriosa moodustavad funktsionaalse terviku, hakkab praegu juba Riigikogus menetletav keskkonnaseadustiku üldosa kehtima alles eriosa jõustumisel.
Vt keskkonnaseadustiku eriosa seaduse eelnõud ja seletuskirja osalusveebis
Riigikogu arutab tegevuskava õigusaktide kvaliteedi parandamiseks
Riigikogu võttis 20. jaanuaril menetlusse kõigi fraktsioonide esitatud otsuse eelnõu dokumendi „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018” heakskiitmiseks (920 OE). Tegemist on kavaga õigusaktide kvaliteedi parandamiseks, mille üheks aluseks on Justiitsministeeriumi koordineerimisel koostatud õigusaktide mõjude analüüsi kontseptsioon. Dokumendis ja sellele lisatud materjalides tuuakse välja tänase õigusloome probleemina asjaolusid, millega ilmselt paljud nõustuvad ning mis puudutab kahtlemata ka keskkonnaõiguse valdkonda: õigusloomes ei analüüsita õigusaktide mõjusid, ei pöörata piisavalt tähelepanu võimalikele alternatiividele, normid on mõnikord vastuolulised ja õigus ei ole piisavalt selge ja arusaadav.
Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018 pakub välja mitmeid meetmeid, kuidas tulevikus õigusaktide kvaliteeti parandada. Ette nähakse iga olulisi mõjusid sisaldava seaduseelnõu kohta väljatöötamiskavatsuse koostamine, selle kooskõlastamine teiste ministeeriumidega, õigusakti kontseptsiooni koostamine ning selle mõjude analüüs, huvirühmade kaasamine ja avaliku konsultatsiooni läbiviimine, ning last but not least – õigusakti mõjude järelhindamine pärast õigusakti rakendamist (seda siiski vaid juhul, kui õigusakti algataja või selle vastuvõtja peab seda vajalikuks). Et kava ei jääks pelgalt deklaratiivseks, on selles ette nähtud, et Vabariigi Valitsus peab kehtestama 2012. a. lõpuks korra ja täpsemad juhised nii väljatöötamiskavatsuste koostamiseks kui õigusaktide mõjude analüüsimiseks. Samuti tuleb 2012.a. lõpuks koostada huvirühmade kaasamise kord, luua seniste IT-lahenduste (e-õigus, osalusveeb jm) ühtne õigusinfosüsteem jm.
KÕKi hinnangul on kavandatavad meetmed tervitatavad ja vägagi vajalikud ning selle mõjul paranevad ka keskkonnaõiguse valdkonna normid tulevikus eeldatavasti oluliselt. Küsitavaks jääb dokumendi puhul ehk keskendumine eelkõige majanduslikule konkurentsivõimele ning mõjude analüüsi käigus erilise tähelepanu pööramine ettevõtjatele kaasnevatele mõjudele (keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud on jäänud tahaplaanile). Teine küsitavus on seotud kava elluviimise pädevusega – kavast ei nähtu päris selgelt, kuidas on tagatud, et selle elluviimise keskseks juhiks olev Vabariigi Valitsus (täpsemalt Justiitsministeerium) ei sekku ülemääraselt Riigikogu pädevusse, kes on põhiseaduse kohaselt tegelikuks seadusandlikuks võimuks.
Vt Riigikogu otsuse „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018” heakskiitmise eelnõud ja sellega seotud materjale Riigikogu kodulehelt
KESKKONNAALASED ÕIGUSED
Vabariigi valitsuse uus reglement annab kaasamise heale tavale suurema tähenduse
Vabariigi Valitsus võttis 13. jaanuaril vastu uue reglemendi, mis asendab varasemat, 1996. aastast pärinevat töökorralduslikku alusdokumenti. Vabariigi Valitsuse reglement sätestab valitsuse töö kavandamise, eelnõude ja muude küsimuste ettevalmistamise, istungite läbiviimise jms alused.
Keskkonnaõiguse seisukohalt seonduvad olulisemad muudatused õigusloomeprotsessi täiendustega. Uue reglemendi kohaselt kaasatakse eelnõu või muu küsimuse ettevalmistamisse asjassepuutuvad huvirühmad vastavalt kaasamise heale tavale. Kaasamise hea tava, mis töötati välja Riigikantselei poolt eelmisel aastal ja sisaldab mitmeid edumeelseid põhimõtteid, nt kaasamise võimalikult varajases etapis, kinnitatakse reglemendi kohaselt valitsuse poolt. See annab heale tavale kui valitsuse poolt tunnustatud töökorralduslikule dokumendile loodetavasti ka praktikas suurema tähenduse. Kaasamise hea tava kinnitamine ei too endaga siiski kaasa otseseid kohustusi ega õigusi, st tava rikkumine ainuüksi ei anna alust valitsuse otsuste vaidlustamiseks.
Lisaks heale tavale uue õigusliku tähenduse andmisele nähakse uue regulatsiooniga ette ka tähtsate otsustuste mõjude hindamist; mõjusid tuleb hinnata seaduseelnõude, strateegiliste arengukavade ning teiste oluliste dokumentide puhul. Mõjude hindamise metoodika kinnitatakse samuti Vabariigi Valitsuse poolt.
Vt Vabariigi Valitsuse uut reglementi Riigi Teatajas
Vt ka kaasamise head tava Vabariigi Valitsuse kodulehel
KESKKONNATASUD
Riigikogu arutab teadusliku ja veekogude hooldamiseks mõeldud kalapüügi vabastamist keskkonnatasudest
Riigikogu otsustas 18. jaanuaril võtta menetlusse erakonna Eestimaa Rohelised algatatud seaduseelnõu, millega sooviti muuta keskkonnatasude seaduse (KeTS) §-i 57. KeTS § 57 kohaselt loetakse täiendavalt keskkonnatasuks eripüügil uuringute ja õppepraktika läbiviimise ning veekogude ökosüsteemi parandamise eesmärgil püütud kala müügist saadud raha. Eelnõu kohaselt soovitakse eeltoodud eesmärkidel püütud kala müügist saadud raha keskkonnatasude regulatsiooni alt välja arvata, kuna see vähendaks püügiga seotud bürokraatiat.
Keskkonnaministeeriumi esialgsel hinnangul ei ole selline muudatus vajalik, kuna regulatsioon rakenduks vaid kala müügil. Seega pole asjaajamine probleemiks juhul, kui püütud kala ei müüa. Samuti paneks nn eriotstarbel kala püügile erandi tegemine selle püüdjad võrreldes tavapüüdjatega ebavõrdsesse olukorda.
Eelnõu esimene lugemine pidi toimuma 9. veebruaril, ent see lükati arutamise võimatuse tõttu edasi 15. veebruarile.
Vt KeTS § 57 muutmise eelnõud ja sellega seotud materjale Riigikogu kodulehel
KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA
Euroopa Liidus kehtestati väikestele autotootjatele autode CO2-standarditest erandite tegemise täpsed nõuded
27. jaanuaril avaldati Euroopa Liidu Teatajas Euroopa Komisjoni uus määrus (EL) nr 63/2011, mis sisaldab täpseid reegleid väikestele autotootjatele uute autode CO2-standarditest erandite tegemiseks. Erandite tegemise võimalus on ette nähtud EL määruses (EÜ) 443/2009, mis reguleerib laiemalt uute sõiduautode tootjate kohustusi oma toodangu CO2-emissioonide vähendamisel. Määruse 443/2009 kohaselt on Euroopa autotootjad kohustatud oma autode poolt km kohta õhku paisatavat CO2 kogust järk-järgult vähendama, kusjuures iga konkreetse auto jaoks lubatud õhku paisatava CO2 kogus sõltub auto massist. Määruse 443/2009 artikkel 11 võimaldab aga teha erandeid väiksematele autotootjatele (ettevõtetele, kelle poolt toodetud uusi autosid registreeritakse Euroopa Liidus aastas vähem kui 10 000 või kes toodavad oma seotud ettevõtetega aastas 10 000–300 000 EL-is registreeritavat autot). Ka nende autotootjate puhul on erandid ajutised: erandeid tehakse maksimaalselt viieks aastaks, aidates seega väiksematel ettevõtetel tehnoloogiliste muudatustega paremini toime tulla. Määrus 63/2011 sätestab täpsemad erandi taotlemise menetluse reeglid. Määrus jõustub 13. veebruaril.
Vt määruse (EÜ) 443/2009 teksti Euroopa Liidu Teatajas (PDF-formaadis)
Vt määruse (EL) 63/2011 teksti Euroopa Liidu Teatajas (PDF-formaadis)
Vt ka Euroopa Komisjoni veebilehte autode CO2-heite vähendamise kohta (inglise keeles)
Eesti esitas Euroopa Komisjonile uue kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse riikliku jaotuskava
Eesti esitas 31. jaanuaril Euroopa Komisjonile uue kasvuhoonegaaside (KHG) lubatud heitkoguse riikliku jaotuskava aastateks 2008-2012. Nimetatud samm on järjekordne etapp pikas protsessis, mis sai alguse juba 2006. a juunis, mil Eesti esitas esimese versiooni nimetatud jaotuskavast. 2007. mais tegi Komisjon otsuse, millega piirati jaotuskavaga ettenähtud heitkogust ligi poole võrra, 12,7 miljoni tonnini aastas. Eesti vaidlustas selle otsuse ning saavutas ka Esimese Astme Kohtus võidu (selle kohtuasja kohta võib lähemalt lugeda KÕKi 2009. a oktoobri uudiskirjast). Sellest tulenevalt tegi Euroopa Komisjon 11. detsembril 2009. a otsuse, millega lükkas 2006. esitatud jaotuskava tagasi.
KHG jaotuskava on vajalik ettevõtetele lubatud heitkoguse ühikute tasuta jagamiseks, puudujäävad ühikud tuleb ettevõtetel osta Euroopa Liidu lubatud heitkoguste ühiku turult. Jaotuskava sisaldab ka heitkoguste jaotust käitiste kaupa, sellega on hõlmatud peamiselt elektri-, terase- ja tsemenditootjad. Uue jaotuskavaga nähakse lubatud heitkoguseks koos reserviga ette keskmiselt 14,3 milj tonni CO2. Selline number on endiselt suurem kui Euroopa Komisjoni poolt 2007. a ettenähtud 12,7 tonni, jaotuskavas põhjendatakse peamiselt sellega, et seoses Ignalina tuumajaama sulgemisega Leedus on Eestist saanud Baltikumi ainus elektri eksportija, lõviosa eksporditavast elektrist tuleb aga põlevkivielektrijaamadest. Nende arvele langeb ka suurem osa Eesti CO2-heitest (Narva Elektrijaamade kaks soojuselektrijaamade arvele langeks jaotuskava kohaselt keskmiselt üle 10 milj tonni aastas). Seega on selline suurem heitkogus keskkonnaministeeriumi hinnangul neis tingimustes paratamatu. Euroopa Komisjonil on Eesti riikliku jaotuskava menetlemiseks aega kolm kuud.
Vt jaotuskava ja sellega seotud materjale Keskkonnaministeeriumi kodulehl
Vt ka uudiskirja 2009. a oktoobri uudist KHG-ga seotud Euroopa Kohtu otsuse kohta
Vt ka uudiskirja 2010. a jaanuari uudist seoses Komisjoni 11. detsembri 2009. a otsusega
Riigikogu võttis menetlusse Kliima- ja Energiaagentuuri iseseisvumist taotleva eelnõu
27. jaanuaril võttis Riigikogu menetlusse Erakonna Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud eelnõu (926 SE), millega soovitakse muuta Kliima- ja Energiaagentuur (KENA) Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse Kredex osakonnast iseseisvaks avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks. Eelnõu kohaselt on selline muudatus vajalik KENA poolt juhitavate ning elluviidavate projektide rahalisest mahust, KENA tegevuse iseloomust ning lisanduvatest ülesannetest.
KENA asutati 2009. novembri lõpus ning on oma senise tegevusperioodi vältel tegelenud peamiselt energiasäästliku ehitamise ja renoveerimisega. Üldine eesmärk 2011. aastaks on muutuda senisest märksa mitmekülgsema tegevusega kompetentsikeskuseks.
Kuna laienenud tegevustega kaasneb ka oluliselt suurenenud eelarve (2010. a – 575 tuh eurot, 2011. a – 4,5 milj eurot), siis on see üks põhjusi õigusliku vormi muutmiseks. Iseseisva juriidilise isiku vormi eeliseks peetakse ka sõltumatust ühest konkreetsest ministeeriumist. Täiendava avalikkuse kontrolli vahendite kasutamise osas annab organisatsiooni nõukogu laiapõhjaline koosseis (sinna kuuluvad ministeeriumide ning riigikogu liikmed, samuti Eesti Keskkonnaühenduste Koja poolt nimetatud liikmed) ning asjaolu, et suuremahulised tehingud peavad esmalt saama nõukogu liikmete heakskiidu.
Vt seaduseelnõud 926 SE ja sellega seotud materjale Riigikogu kodulehel
VÄLISÕHU KAITSE
Ettevõtjad peavad järgmisel aastal täiendavalt aru andma 8 uue aine või aineklassi välisõhku heitmise kohta
13. jaanuaril võttis keskkonnaminister vastu määruse „Välisõhu saastamisega seotud tegevusest aru andmise kord ja vorm” muudatused. Nende kohaselt tuleb välisõhu saasteloa, keskkonnakompleksloa või jäätmepõletamist käsitleva jäätmeloa saanud paiksete saasteallikate valdajatel hakata aru andma 8 täiendava aine või aineklassi välisõhku heitmise osas. Nimekirja lisandunud ained kuuluvad püsivate orgaaniliste saasteainete (POP) hulka, mille kasutamine on nende ohtlikkuse tõttu rahvusvahelisel tasandil piiratud ÜRO Püsivate orgaaniliste saasteainete konventsiooniga (nn Stockholmi konventsioon). 2009. a mais täiendati Stockholmi konventsiooni reguleerimisala 9 uue ainega, muudatused jõustusid 2010. a augustis.
Keskkonnaministri määruse muutmisega muutub nende ainete heite üle arvestuse pidamine ning sellest korra aastas aru andmine loa alusel tegutsevatele ettevõtjatele kohustuslikuks (ühe uue aine – lindaani – välisõhku emiteerimise kohta pidid ettevõtjad aru andma juba enne muudatuste jõustumist). Esimest korda peavad ettevõtjad uute ainete heite kohta aru andma järgmise aasta 31. jaanuariks.
Vt Keskkonnaministri määruse muudetud teksti Riigi Teatajas
Vt ka 2009. juuni uudiskirja uudist Stockholmi konventsiooni muudatuste kohta
Vt ka 2009. septembri uudiskirja uudist Stockholmi konventsiooni muudatuste kohta
Vt ka Stockholmi konventsiooni sekretariaadi kodulehekülge
LOODUSKAITSE
Riigikohus: hoiualade määrusega kaitse alla võtmine võib olla vastuolus põhiseadusega
19. jaanuaril otsustas Riigikohtu halduskolleegium anda üldkogule arutamiseks asja 3-3-1-85-10. Põhjuseks on looduskaitseseaduse (LKS) § 10 lõike 1, mille kohaselt võetakse hoiu- ja kaitsealad kaitse alla Vabariigi Valitsuse määrusega, võimalik vastuolu põhiseadusega.
Kohtuasja algatajaks on OÜ Baltic Wind Energy, kes vaidlustas Vabariigi Valitsuse määruse, mille kohaselt muudeti Saare maakonnas kaitse alla võetavaid hoiualasid. Muuhulgas leidis ettevõte, et Vabariigi Valitsuse määruse näol on tegemist halduse üksikaktiga (üldkorraldusega), hoolimata sellest, et see antakse LKS kohaselt välja määrusena (õigustloova e üldaktina).
Vabariigi Valitsuse korralduse kvalifitseerimine halduse üldaktiks või haldusaktiks on antud asjas oluline kahel põhjusel: esiteks on halduskohtus võimalik vaidlustada vaid haldusakte, aga mitte määruseid kui halduse üldakte – nende puhul on võimalik analoogselt seadustega kontrollida vaid vastavust põhiseadusele läbi põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Teiseks on ettevõte vaidlustamisel tuginenud sellele, et akt on põhjendamata. Haldusaktide puhul on põhjenduse puudumine oluliseks menetlusveaks, mis võib kaasa tuua akti tühistamise kohtu poolt, määrustes kui üldaktides seevastu ei pea motivatsiooni esitama.
Riigikohtu halduskolleegium on seni leidnud, et üld- ja üksikaktide eristamise aluseks ei ole mitte see, millises vormis ja korras haldusorgan akti teatavaks teeb, vaid need tuleks vormistada lähtuvalt asja sisust (Riigikohtu otsus asjas 3-3-1-31-03, p 11-19).
Kolleegium leidis antud asjas, et sisuliselt on hoiualade kaitse alla võtmise näol tegemist üksikaktiga, kuna see kohaldub konkreetsetele kinnistutele ja reguleerib seega üksikjuhtumeid. Seega tuleks hoolimata asjaolust, et akt on vormistatud määrusena, kohaldada sellele haldusakti nõudeid, sh hinnata põhjendamata jätmise mõju ning vajadusel akt seetõttu tühistada. Selline olukord on aga õigusselguse põhimõttega vastuolus ning tekitab segadust nii akti andjas kui ka sellega mõjutatavates isikutes.
Antud asjas tuli hoiuala kaitse alla võtmise kui üksikakti õiguspärasuse kontrollimiseks jätta LKS § 10 lg 1 halduskolleegiumi hinnangul kohaldamata. Kuna see küsimus aga eeldab LKS sätte põhiseaduslikkusele hinnangu andmist, leidis halduskolleegium, et selle lahendamise pädevus on Riigikohtu üldkogul.
Üldkogul tuleb nüüd halduskolleegiumi määruse alusel lahendada nii küsimus sellest, kas Vabariigi Valitsuse korraldust on üldse võimalik selliselt vaidlustada kui ka küsimus korralduse õiguspärasusest.
Vt Riigikohtu halduskolleegiumi kohtumäärust asjas 3-3-1-85-10
Vt ka Riigikohtu halduskollegiumi otsust asjas 3-3-1-31-03
Riigikogu arutab kallasrajal läbipääsu tagamise kohustust kitsendavat eelnõu
Riigikogu otsustas 18. jaanuaril võtta menetlusse Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud seaduseelnõu, millega soovitakse muuta looduskaitseseaduse (LKS) § 36 lõiget 1, arutamise. LKS § 36 lg 1 kohaselt on rannal või kaldal asuva kinnisasja omanik kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal. See säte võib eelnõu algatajate hinnangul aga tekitada praktikas konflikte mõningate kaitstavate loodusobjektide kaitse-eesmärkidega. Nii näiteks on mõnede rannakarjamaade säilitamiseks vajalik ala karjatamine veepiirini ning selle tegevuse läbiviimiseks vaja läbipääsu aedikutega piirata. Eelnõuga lisataks LKS § 36 lõikesse 1 erand, mille kohaselt ei ole vaja vaba läbipääsu tagada juhul, kui see takistaks kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärkide täitmist.
Keskkonnaministeeriumi esialgsel hinnangul ei ole selline seadusemuudatus vajalik, kuna praktilist probleemi on võimalik lahendada aedikutesse läbipääsu võimaldavate väravate tegemise teel. Samuti on kohalikul omavalitsusel võimalik üldplaneeringuga määrata, millal ja kus võib kallasrada sulgeda.
Eelnõu esimene lugemine pidi toimuma 9. veebruaril, ent see lükati arutamise võimatuse tõttu edasi 15. veebruarile.
Vt LKS § 36 muutmise eelnõud ja sellega seotud materjale Riigikogu kodulehel
Riigikogu lükkas taaskord tagasi ebaseaduslike ehitiste sundvõõrandamist käsitleva eelnõu
Riigikogu lükkas 8. veebruari istungil tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud eelnõu 867 SE, millega oleks võimaldatud kaitsealale või hoiualale ebaseaduslikult ehitatud ehitise sundvõõrandamist. Eelnõuga nähti ette, et juhul kui taolist ehitist on võimalik teaduslikul eesmärgil või muudest üldistest huvidest lähtudes kasutada, kuulub see sundvõõrandamisele, vastasel juhul lammutamisele. Tegemist on sama fraktsiooni poolt juba eelmise aasta septembris esitatud, ent siis samuti tagasi lükatud eelnõu uue ja mõnevõrra täiendatud versiooniga. Idee varasema versiooni kohta on KÕK kirjutanud oma 2010. a oktoobri ja novembri uudiskirjades.
Vt eelnõud 867 SE ja sellega seotud materjale Riigikogu kodulehel
Kavas on kaotada vee- ja looduskaitselised piirangud kaevandusaladel asuvate veekogude suhtes
19. jaanuaril Riigikogus esimese lugemise läbinud veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise eelnõu (905 SE) kohaselt soovitakse kaotada vee- ja looduskaitseliste piirangute rakendamine kaevandusaladele tekkinud veekogude suhtes. Kaevanduste territooriumile tekkinud veekogude suhtes kehtivad hetkel nii veekaitsevööndis (veeseaduse § 29) kui ka ranna- ja kalda piiranguvööndis kohalduvad piirangud, mh on nendes vööndites keelatud maavarade kaevandamine. Muudatusettepaneku kohaselt ei rakendataks neid piiranguid kuni kaevandamisega rikutud maa korrastamise lõpuleviimiseni, mille järel on eelnõu seletuskirja kohaselt kaitsmine taas looduskaitseliselt vajalik.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on hetkel kehtiv olukord vastuolus nii maavara ammendava kaevamise printsiibi kui kaevandaja õigustatud ootusega, et ta saab maapõuest välja kaevandada kaevandamisloaga ettenähtud koguse.
Eelnõu teine lugemine on plaanis 16. veebruaril.
Vt eelnõud ja sellega seotud materjale Riigikogu kodulehel
VESI
Muutusid veekasutuse aruande esitamise tähtajad
Keskkonnaministri 13. jaanuari määrusega muudeti veeseaduse § 21 lg 6 alusel vee erikasutusloa alusel tegutsevate veekasutajate poolt aastaaruannete esitamise tähtaega. Varasemalt tuli veekasutajatel loa andjale esitada andmed oma veekasutuse kohta järgneva aasta 1. veebruariks. Seoses Keskkonnateabe Keskuse poolt kasutusele võetava uue elektroonilise aruandesüsteemiga tuleb loa saajatel muudatuste kohasele veekasutuse aruanne esitada 1. märtsiks, andmeid saavad nad süsteemi vahendusel esitada 1. veebruarist.
Uus elektrooniline aruandlussüsteem aitab määruse väljatöötajate hinnangul vähendada vee erikasutusloa saajate halduskoormust. Nimelt tuleb vee erikasutusloa saajatel esitada oma veekasutuse kohta kahte liiki aruandlust: korra kvartalis keskkonnatasude arvestamise eesmärgil ning kord aastas loa andjale. Elektroonilises aruandlussüsteemis oleks aruandlusvorm juba automaatselt täidetud keskkonnatasude arvestamise käigus esitatud andmetega ning loa saajatel tuleb sisestada vaid andmed, mida nendes aruannetes kajastatud ei ole (nt andmed puurkaevu asukoha kohta). Kuna aga keskkonnatasude arvestamisel esitatud andmed ei jõua Keskkonnateabe Keskuseni enne 26. jaanuari, avatakse elektrooniline aruandlussüsteem täitmiseks 1. veebruaril ning loa saajatel on võimalus lisaandmeid esitada terve veebruari vältel.
Vt keskkonnaministri muudetud määrust Riigi Teatajas
Vt ka keskkonnaministri määruse muudatuste eelnõud ja seletuskirja e-õiguses
Euroopa Komisjon: Eesti ei ole üle võtnud veekvaliteedi standardite direktiivi nõudeid
Euroopa Komisjon teatas 27. jaanuaril, et saadab kolmele liikmesriigile, sh Eestile põhjendatud arvamuse seoses direktiivi 2008/105/EÜ (nn prioriteetsete ainete direktiiv) täieliku ja tähtaegse ülevõtmata jätmisega. Prioriteetsete ainete direktiiv on üheks vee raamdirektiivi 2000/60/EÜ alamdirektiividest, mis aitab saavutada eesmärki tagada pinnavee hea keemiline seisund 2015. aastaks. Direktiiviga määratakse teatud väga mürgiste ainete lubatud kontsentratsioonid pinnavees ning nende mõõtmise kord.
Direktiivi kohaselt olid liikmesriigid kohustatud prioriteetseid aineid käsitlevad sätted siseriiklikkusse õiguskorda üle võtma 13. juuliks 2010. Kuna Eesti ei teavitanud võetud meetmetest õigeaegselt, saadeti Komisjoni poolt 20. septembril 2010 vastavasisuline märgukiri. Ligikaudu samal ajal (18. septembril 2010) jõustus keskkonnaministri määrus, millega sätestatakse prioriteetsete ainete piirväärtused pinnavees ning reguleeritakse piirväärtuste määramise korda. Selle määrusega ei kehtestatud aga direktiivi art 3 lõikes 3 ette nähtud meetmeid veekeskkonna kvaliteedi pikaajalise dünaamika analüüsiks, see on ka käimasoleva rikkumismenetluse sisuks.
Pikaajalise dünaamika analüüsi reguleerivaid sätteid sisaldav keskkonnaministri määruse „Nõuded vesikonna veeseireprogrammide kohta“ eelnõu on hetkel välja töötatud, aga veel vastu võtmata. Komisjonil on õigus anda asi põhjendatud arvamusest kahe kuu möödumisel Euroopa Kohtusse, kui liikmesriigid ei võta asjakohaseid meetmeid.
Vt ka Komisjoni pressiteadet põhjendatud arvamuse saatmise kohta
Vt ka EÜ direktiivi 2008/105/EÜ teksti (pdf-formaadis)
Vt ka keskkonnaministri määruse „Nõuded vesikonna veeseireprogrammide kohta“ eelnõu materjale e-õiguses.
MEREKAITSE
Euroopa Komisjon: Eesti peab merestrateegia raamdirektiivi üle võtma
Euroopa Komisjon teatas 17. jaanuaril, et on Eestile esitanud põhjendatud arvamuse seoses kohustusega võtta üle merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) sätted. Liikmesriigid pidid direktiivi siseriiklikusse õigusesse üle võtma juba 15. juuliks 2010. a, Eesti seda siiani teinud ei ole. Komisjonil on juhul, kui teda Eesti poolt võetud meetmetest kahe kuu jooksul ei teata, õigus pöörduda Euroopa Kohtusse.
Merestrateegia raamdirektiivi eesmärgiks on saavutada EL merede hea keskkonnaseisund aastaks 2020. Selle saavutamisel on keskne roll riiklikel merestrateegiatel. Liikmesriigid on kohustatud strateegia väljatöötamiseks esmalt hindama merede seisundit, seejärel määratlema regionaalsetele eripäradele vastava hea keskkonnaseisundi, kehtestama keskkonnaalased sihid ning seireprogrammid. Merestrateegia elluviimiseks peavad liikmesriigid hiljemalt 2015. aastaks kehtestama meetmeprogrammid, mida tuleb alates 2016. aastast ellu viima.
Samal ajal läbis veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (905 SE) 19. jaanuaril esimese lugemise. Muudatuste hulgas on ka merestrateegia raamdirektiivi ülevõtmise eesmärgil veeseadusesse lisatavad sätted. KÕK käsitles antud eelnõud ka oma 2010. a augusti ja detsembri uudiskirjas.
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet rikkumismenetluse kohta
Vt ka merestrateegia raamdirektiivi Euroopa Liidu Teatajas
Vt ka seaduseelnõud 905 SE ja seotud materjale Riigikogu kodulehel
MAAPÕU
Kinnisasja kasutamise õigus ei ole enam kaevandamisloa väljastamise eelduseks
22. jaanuaril jõustus keskkonnaministri määrus, millega tunnistati kehtetuks keskkonnaministri kaevandamisloa taotlemise ja väljastamise korda reguleeriva 6. mai 2005. a määruse nr 36 § 5 lg 3. Kehtetuks tunnistatud sätte kohaselt tohtis kaevandamisloa varem väljastada alles pärast kinnisasja kasutamise õiguse omandamist loa taotleja poolt. Seega pidi isik enne kaevandamisloa väljastamist kaevandatava territooriumi kas omandama või sõlmima selle omanikuga kokkuleppe. Riigile kuuluvate maade puhul tuli kaevandada soovijal saada riigimaa kasutusõigus. Muudatuse ajendiks oli eelnõu seletuskirja kohaselt see, et maapõueseaduses ei ole sellist eeldust (maa kasutusõiguse saamise kohustus) loa väljastamisele seatud ega antud ka volitust vastava nõude kehtestamiseks.
Muudatuse üks praktilisi tähendusi seisneb KÕKi hinnangul selles, et kaevandamisloa taotlejatel ei tule enne kaevandamisloa saamist oodata pikka menetlust riigi omandis oleva maa kasutusõiguse saamiseks. KÕKi praktikas on ette tulnud juhtumeid, kus riigimaa kasutusõiguse üleandmise menetlus on kestnud 10 aastat. Samas ei tähenda muudatus KÕKi hinnangul, et reaalset kaevandamistegevust saaks hakata läbi viima ilma riigimaa kasutusõigust saamata. Vastav menetlus tuleb endiselt läbida, ent tegemist on pigem asjaõigusliku kokkuleppega maaomaniku ja kaevandaja vahel, mis ei mõjuta kaevandamisloa saamist (küll aga kaevandama asumist). Küsitavaks võib osutuda see, kas maa kasutusõiguse üleandmise menetluse aega hakatakse arvama kaevandamislubade kehtivusaja sisse, mis mõnel juhul võib olla vaid 10 aastat.
Vt keskkonnaministri muudetud määrust Riigi Teatajas
Keskkonnaminister kehtestas kaevandamisega rikutud turbaalade nimistu
23. jaanuaril jõustus keskkonnaministri määrus nr 7 „Kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaalade nimekiri“. Nimekirjas on maakondade kaupa toodud maardlad ja kaevandamisalad, milledest turba ammutamisel kehtivad teatud erisused. Nii ei kohaldata nendele aladele turba kriitilise varu suurust ega kasutusmäära, mis seavad piiranguid maakondades aastas kaevandada lubatava turva hulgale. Piirangute mittekohaldamise eesmärgiks on määruse eelnõu seletuskirja kohaselt juba olemasolevate kuivendatud turbaalade maksimaalne ärakasutamine, mis peaks aitama vähendada vajadust uute sooalade kuivendamise järgi. Lisaks sellele saaks hüljatud turbaalad lõpliku ammendamise järel taastaimestada, seeläbi vähendades vanadest turbamaardlatest eralduvat kasvuhoonegaaside heidet.
Kaevandamisloa taotlemisele ning väljastamisele rikutud turbaalade osas erandeid ette ei nähta.
Vt keskkonnaministri määrust Riigi Teatajas
Vt ka keskkonnaministri määruse eelnõuga seotud materjale e-õiguses
METSANDUS
Riigimetsa majandajatele määrati uuendusraie optimaalne pindala aastateks 2011-2015
7. jaanuaril võttis keskkonnaminister vastu määruse „Riigimetsa majandajatele aastateks 2011–2015 riigimetsas uuendusraie optimaalse pindala määramine“. Tulenevalt 15. jaanuaril jõustunud metsaseaduse muudatustest, mida kajastasime ka oma 2010. a detsembrikuu uudiskirjas, määratakse nüüdsest uuendusraie optimaalne pindala riigimetsa majandajatele viieaastaseks perioodiks (varasemalt määrati optimaalne pindala vaid vastava aasta jaoks). Samas korrigeeritakse raie optimaalset pindala igal aastal, nii määratakse käesoleva aasta 1 detsembriks kindlaks uuendusraie optimaalne pindala aastateks 2012-2016.
Kokkuvõttes on perioodi keskmine raiepindala aasta kohta suurem kui 2010. aastaks ettenähtud uuendusraie optimaalne pindala. Vähenenud on männikute optimaalse uuendusraie pindala, samas suurenenud haavikute ja muude puuliikide poolt domineeritavate metsade raie pindala. Kuuskede ja kaskede osas on optimaalse raiepindala suurus ligikaudu sama suur kui varem.
Vt ka detsembrikuu uudiskirja uudist metsaseaduste muudatuste kohta
Vt ka keskkonnaministri 7. jaanuari 2011. a määrust Riigi Teatajas
Vt ka 2010. aastaks määratud uuendusraie optimaalset pindala
JÄÄTMED
Komisjon: paljud liikmesriigid ei ole jäätmedirektiivi veel üle võtnud
Euroopa Komisjon avaldas 19. jaanuaril aruande jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatilise strateegia kohta, milles kajastatakse liikmesriikide edusamme jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu alal. Aruandes pööratakse muuhulgas tähelepanu uue jäätmete raamdirektiivi (direktiiv 2008/98/EÜ) ülevõtmise vajadusele. Selle sätted oleks tulnud liikmesriikidel üle võtta 12. detsembriks 2010. a, paljud riigid ei ole seda kohustust aga täitnud. Viimaste hulka kuulub ka Eesti. Raamdirektiivi ülevõtvad jäätmeseaduse muudatused on küll Keskkonnaministeeriumi poolt välja töötatud, ent eelnõu ei ole veel jõudnud Riigikogus menetlemiseni.
Uus jäätmete raamdirektiiv sätestab muuhulgas kohustusliku jäätmekäitluse hierarhia, mille kohaselt tuleb käitlusmeetmetena esmalt rakendada tekke ärahoidmist, selle võimatuse korral korduskasutust, siis uuesti ringlussevõttu ja muid taaskasutamise võimalusi, kusjuures prügilasse matmine oleks alles kõige viimane võimalus, mida kasutatakse vaid siis, kui hierarhias kõrgemal olevaid meetmeid ei ole võimalik rakendada.
Vt ka Euroopa Komisjoni aruannet (pdf-formaadis)
Vt ka EL direktiivi 2008/98/EÜ Euroopa Liidu Teatajas (pdf-formaadis)
Vt ka jäätmeseaduse muutmise eelnõuga seotud materjale e-õiguses
OHTLIKUD AINED
Uus EL määrus kohustab ohtlike aineid sisaldavaid ehitusmaterjale vastavalt tähistama
Euroopa Parlament võttis 18. jaanuaril vastu määruse, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ. Uue määrusega kehtestatakse muuhulgas kohustus tuua võimaluse korral ohtlikke aineid sisaldavate ehitusmaterjalide nn „toimivusdeklaratsioonis“ välja vastavate ainete sisaldus. Seeläbi soovitakse tagada nii ehitustöölist kui ka teiste ehitusmaterjalide kasutajate tervise kaitset.
Lisaks ohtlike ainete väljatoomisele tuleb ehitustoodete toimivuse hindamisel arvestada nende kasutamisega seotud mõjusid inimeste tervisele ja ohutusele kogu toote kasutustsükli vältel. Ehitisi tuleb planeerida, ehitada ja lammutada sellisel viisil, mis tagab looduslike ressursside jätkusuutliku kasutuse.
Uus määrus avaldatakse peagi Euroopa Liidu Teatajas ning jõustub 20 päeva pärast avaldamist. Samas rakenduvad paljud määruse sätted alles 2013. aastast, kuna ettevõtted vajavad tootmise uutele nõuetele vastavusse viimiseks nii aega kui rahalisi vahendeid.
Vt ka Euroopa Parlamendi pressiteadet määruse vastuvõtmise kohta (inglise keeles)
KALANDUS
Euroopa Liidus on 2011. aastal angerja eksport ja import keelatud
Seoses angerjavarude jätkuvale vähenemisele on Euroopa Liidu riigid otsustanud keelata selleks aastaks angerja impordi ja ekspordi, et aidata sellega kaasa angerjavarude taastumisele. Angerja kui ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) alla kuuluva liigiga kauplemiseks on vajalikud eriload, EL riigid on otsustanud, et sel aastal angerjate importimiseks EL-i või väljapoole EL-i eksportimiseks lube ei väljastata. EL sisest kauplemist keeld hetkel ei puuduta, olukorra jätkuval halvenemisel kaalutakse aga ka angerjate püügi ja turustamise keelustamist.
Hetkel vaid sellel aastal kehtiva keelu pikendamise vajadust hinnatakse uuesti perioodi lõppedes.
Allikas: Keskkonnaministeerium
Vt ka Keskkonnaministeeriumi pressiteadet
|
