KESKKONNAALASED ÕIGUSED
EL Üldkohus selgitas keskkonnainfo
kättesaadavuse reegleid (T-111/11 ja T-214/11)
13. septembril tegi
EL Üldkohus otsused kahes kohtuasjas, mille algatas keskkonnaorganisatsioon
Client Earth. Mõlemal puhul vaidlustas Client Earth seda, et EL asutused ei
väljastanud neile soovitud keskkonnaalast infot. EL
määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaselt on isikutel reeglina õigus saada EL
asutustelt keskkonnaalast infot. Määruses on siiski loetletud teatud erandid,
mil info andmisest võib keelduda. Erandeid tuleks seejuures Euroopa Kohtu
varasema praktika kohaselt tõlgendada kitsendavalt. Kohus:
Euroopa Komisjon ei pea avaldama rikkumismenetlusega seotud dokumente, kui need
võivad takistada liikmesriigiga rahumeelse lahenduse leidmistEsimene vaidlus (asjas
T-111/11) puudutas Euroopa Komisjoni poolt tellitud analüüse, mis
käsitlesid EL õigusaktide ülevõtmist liikmesriikide poolt. Komisjon ei soovinud
analüüse kogu ulatuses väljastada, kuna need olid seotud Komisjoni poolse
järelevalvetegevusega (nn rikkumismenetluse raames) ja seega oli tegu ühega
määruses nr 1049/2001 toodud eranditest. Samuti leidis Komisjon, et andmete
väljaandmisel oleks takistatud rahumeelne lahenduste väljatöötamine Euroopa
Komisjoni ning liikmesriikide vahel. Client Earth leidis muuhulgas, et andmed
oleks tulnud välja anda ülekaaluka avaliku huvi tõttu, mis seisnes kodanike
õigustatud huvis saada teada EL õiguse rakendamisest liikmesriigis ning tagada
Komisjoni tegevuse suurem läbipaistvus. EL Üldkohus leidis otsuses, et
keeldumine oli õigustatud, kuna see mõjutab Komisjoni võimalusi saavutada EL
õiguse järgimine liikmesriigi poolt vabatahtlikus korras, ilma välise surveta.
Kohus leidis ka, et Client Earthi poolt toodud väited ülekaaluka avaliku huvi
kohta olid piisavalt konkretiseerimata. Teises kohtuasjas (T-214/11)
olid vaidluse all Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) ekspertide poolt antud
hinnanguid seoses taimekaitsevahendite turule lubamisega. Selles vaidluses ei
andnud Toiduohutusamet välja andmeid selle kohta, milliseid konkreetseid
hinnanguid erinevad eksperdid uute taimekaitsevahendite kohta jaganud olid.
Põhjusena tõi amet välja isikuandmete kaitse. Kohus leidis ka selles asjas, et
keeldumine oli õigustatud. Kohtu hinnangul oli tegemist isikuandmetega, mille
väljaandmisest keeldumine oli põhjendatud, kuna kaebuse esitajad ei põhjendanud
piisavalt, miks neid andmeid vaja oli. Samuti leidis kohus, et kuigi EL
asutuste tegevuse läbipaistvus on oluliseks eesmärgiks, ei ole see isikuandmete
kaitsega võrreldes ülekaalukas. Kohtuotsuse T-111/11
tekst Kohtuotsuse T-214/11
tekst (ingl k)
Euroopa Komisjon kaebas Saksamaa kohtusse, kuna too ei taga
keskkonnaasjades piisavat kaebeõigust
Euroopa Komisjon
teatas 17. oktoobril, et kaebab Saksamaa kohtusse, kuna tolle õigusnormid
piiravad liigselt keskkonnasjades tehtud otsuste vaidlustamise õigust. EL
õigusnormide kohaselt peavad liikmesriigid tagama üldsuse esindajatele
võimaluse pöörduda kohtusse keskkonnamõju hindamise (KMH) direktiivi ning
tööstusheidete direktiivi alusel tehtud otsuste vaidlustamiseks. Üldsusel, sh
üldsuse esindajaks olevatel keskkonnaorganisatsioonidel peab niisiis olema
võimalik olulise keskkonnamõjuga keskkonnalube vaidlustada. Komisjon leiab, et
Saksamaa õigusnormides leidub lünki, mis vaidlustamise võimalust piiravad. Saksamaa probleemidele
keskkonnaalase kaebeõiguse tagamisel on tähelepanu juhitud varemgi. 2011. a maikuus leidis
Euroopa Kohus, et kuna Saksamaa ei tunnista kaebuse esitamise õigust avalikes
huvides, vaid ainult isiklike õiguste rikkumise korral, ei saa näiteks
keskkonnaorganisatsioonid otsuseid üldse vaidlustada. Seetõttu ei olnud kohtu
hinnangul tagatud KMH direktiivist tulenev kaebeõigus (kajastasime seda
lahendit ka tollases
uudiskirjas). Komisjoni teatel on
Saksamaa 2012. a
novembris küll kaebeõigust reguleerivat seadust täiendanud, ent sellest ei
piisa. Saksamaa on mh välistanud täiendatud kaebeõiguse alt menetlused, mis on
alanud enne 2005. aastat ja ei ole veel lõppenud. Samuti on Komisjoni arvates
liigselt piirav nõue, et otsuste vaidlustamisel kohtus võib kasutada ainult
neid argumente, mis tõstatati varasemas haldusmenetluses. Euroopa Komisjoni
pressiteade (ingl k)
KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE
Euroopa Kohus: KMH menetlusnõuete
rikkumise korral peab kohus igakülgselt hindama selle mõju otsusele (C-72/12)
Euroopa Kohus tegi
7. novembril otsuse asjas
C-72/12, milles selgitas keskkonnamõju hindamisega (KHM) seotud otsuste
vaidlustamise võimalusi. Vaidluse põhjuseks oli Saksamaal, Reini jõe ääres
kavandatud tulvaveebasseini keskkonnamõju hindamisel tehtud menetluslikud vead.
Vaidlust lahendanud Saksamaa kohus soovis Euroopa Kohtu hinnangut, kuidas oleks
õige kohaldada EL
KMH direktiivi sätteid, mis puudutavad riigiasutuste tegevuse
vaidlustamist. Kohtutel tuleb hinnata ka seda, kuivõrd halvendasid
menetlusnõuete rikkumised isikute võimalusi saada infot ning otsuse tegemisel
kaasa rääkidaÜheks olulisemaks
vaidlusaluseks küsimuseks oli, kas liikmesriik võib piirata isikute õigust
kohtusse pöörduda vaid juhtumitel, kus vaidlustatav otsus rikub nende õigusi
ning otsuse sisu on selges põhjuslikus seoses menetluses tehtud veaga. Kohus
leidis, et põhimõtteliselt on sellise reegli kehtestamine lubatud. Samas ei ole
EL õigusega kooskõlas nõue, et kaebaja peab tõestama põhjusliku seose
menetlusliku vea ja otsuse õigusvastasuse vahel. Euroopa Kohus leidis, et
põhjusliku seose olemasolu peavad hindama siseriiklikud kohtud. Seejuures tuleb
uurida kõiki asjas olulisi materjale ning hinnata, kuivõrd halvendasid
menetluses tehtud vead isikute õigusi saada keskkonnainfot ja otsusetegemises
kaasa rääkida. Euroopa Kohtu
lähenemine on KÕKi hinnangul üldjoontes sarnane Riigikohtu praktikaga, mille
kohaselt on keskkonnaasjades menetlusnõuetel oluline tähendus. Riigikohus on
aga läinud isegi sammukese kaugemale ning leidnud, et menetlusvigade tegemise
korral ei ole enamasti võimalik veenvalt otsustada, et menetluse tulemusel
tehtud otsus on õiguspärane (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-86-06 ja 3-3-1-35-13). Kohtulahendi
tekst
Riigikohus tühistas KMH menetluse vigade tõttu Ruu
lubjakivikarjääri kaevandamisloa (3-3-1-35-13)
Riigikohus tegi 15.
oktoobril otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-35-13, milles
tühistas keskkonnamõju hindamise (KMH) menetluses tehtud vigade tõttu Ruu
lubjakivikarjääri kaevandamisloa. OÜ-le Väo Paas 2011. aastal antud loa oli
vaidlustanud MTÜ Ruu küla heakorra selts. Selts leidis, et kaevandamise
keskkonnamõjusid kajastav KMH aruanne on puudulik, kaevandamise mõjusid on
hinnatud pealiskaudselt ning kavandatud leevendavad meetmed on negatiivsete
mõjude ärahoidmiseks liiga üldised. Kaevanduse rajamist ei nähta ette Jõelähtme
valla üldplaneeringus ega arengukavas, maardlat ei kajastata ka
maakonnaplaneeringus. Maakonnaplaneeringu kohaselt asub alal rohevõrgustiku
tuumala, üldplaneeringus on see määratud kaitsemetsaks. Samuti ei ole karjääri
avamine otstarbekas, kuna killustiku pakkumine turul ületab nõudlust ning
suuremad tee-ehitused on hiljemalt 2013. aastal juba lõpetamisel. Riigikohus leidis,
et asjaolu, et kehtivad planeeringud kaevandamist ette ei näe, ei muuda luba
realiseerimatuks (ega õigusvastaseks). Planeeringuid on võimalik hiljem muuta.
Samas ei anna ka kaevandamisluba õigust reservatsioonideta kaevandamiseks. Kui
kaevandamine on vastuolus õigusaktidega, tuleb enne kaevandamistegevusega
alustamist vastuolu kõrvaldada ja vajadusel planeeringuid muuta. See nõuab
omakorda kaalukaid põhjendusi, et õigustada nt maakonnaplaneeringus seatud
eesmärkidest kõrvalekaldumist. KÕKi hinnangul tule Riigikohtu otsusest siiski
piisavalt selgelt välja, miks vastuolu planeeringuga ei takista kaevandusloa
andmist, ning kuidas tagada, et kaevandamistegevusega enne planeeringu muutmist
ei alustata. Ka väiteid KMH
ebapiisavuse kohta ei lugenud Riigikohus põhjendatuks. Kohus leidis, et ehkki
algses KMH aruandes oli olulisi puuduseid, said need hilisema täiendamise
käigus kõrvaldatud. Kaevandamisloa tühistamise põhjuseks oli aga asjaolu, et täiendatud
KMH aruannet enam ei avalikustatud. Täiendatud KMH aruande uuesti
avalikustamise nõue tuleneb otse seadusest – keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 lg 5 punktist 2. Riigikohus leidis, et
sellise imperatiivse sätte rikkumine oli nii oluline, et ei ole võimalik
välistada, et õiguspärase menetluse korral olnuks menetluse lõpptulemus
teistsugune. Riigikohtu lahend
kohtuasjas 3-3-1-35-13
ÖKOMÄRGIS
Euroopa Liidu Teatajas avaldatud otsuses on
toodud tingimused, millele peavad vastama nii elu- kui ka mitteeluhoonetes
kasutatavad WC-potid ja pissuaarid selleks, et neile omistataks (vabatahtlik)
EL ökomärgis kooskõlas EL määrusega nr 66/2010.
KESKKONNATASUD
Riigikontroll: põlevkivi maksustamisega oleks riigil võimalik
teenida täiendavat eelarvetulu
Riigikontrolli
poolt Riigikogule 4. novembril esitatud aastaaruandes käsitletakse muude
teemade kõrval põlevkivi maksustamise küsimust. Riigikontroll juhib
aastaaruandes tähelepanu, et kuna eurotoetused tulevikus vähenevad, ei piisa Eesti
riigi toimetulekuks üksnes kulutuste piiramisest, vaid on oluline leida, kust
saada täiendavat eelarvetulu. Üheks sellise tulu allikaks võiks Riigikontrolli
arvates olla põlevkivi kasutamisest saadava tulu maksustamine. Senised keskkonnatasud ei ole põlevkivi kaevandamise
kahjulike mõjude leevendamiseks piisavad, kuna need on seatud üksnes põlevkivi
kaevandamisele ja tootmisele. Siiani tekitab iga kaevandatud põlevkivitonn
riigile lisakuluRiigikontroll toob
välja, et põlevkivi tarbimine on viimase 14 aasta jooksul kasvanud 6 miljoni
tonni võrra. Kasvu põhjuseks on põlevkivist toodetud õli ja elektri eksport.
Toodetud põlevkiviõlist eksporditi 2012. aastal 78% ning põlevkiviõli tootmine
on olnud tootjatele suure kasumlikkusega. Samas on põlevkivitoodete eksport
ühiskonnale kasulik üksnes juhul, kui tootjad korvavad põlevkivi kaevandamise
ja töötlemisega Eestis tekkiva keskkonnakahju ning riik saab ettevõtjate kasust
õiglast tulu. Ühtki üksnes sellel eesmärgil kehtestatud maksu põlevkivi
kasutamisele seatud ei ole – keskkonnatasusid nõutakse üksnes põlevkivi
kaevandamise ja töötlemise eest. Põlevkivisektori keskkonnatasud ei kata aga
ära kõiki tekitatud keskkonnakahjusid ega suuna ettevõtjaid kasutama
loodusressursse säästlikumalt. Seega tekitab iga kaevandatud põlevkivitonn
hoopis riigile ja ühiskonnale laiemalt lisakulu. Riigikontroll näeb
põlevkiviõlist saadava tulu maksustamist ühe võimalusena seda olukorda
parandada. Riigikontrolli
hinnangul võiks näiteks juhul, kui seada põlevkiviõlist saadavale tulule 25%
tulumaksumäär, saada riik 2020. aastal lisatulu 72 miljonit eurot. Igal juhul
tuleks põlevkivi maksustamise küsimuses leida lahendus enne 2015. aastat, kuna
selleks ajaks valmivad uued energiamajandust ja põlevkivi kasutamist puudutavad
arengukavad. Riigikontrolli
aastaaruande täistekst (pdf)
KLIIMAMUUTUS
Varssavi kliimakonverentsil tehakse ettevalmistusi üleilmse kokkuleppe sõlmimiseks
11.-22. novembril toimub Varssavis ÜRO
kliimamuutuste konverents. Konverentsil plaanitakse ühe olulisema punktina
kavandada ja pidada läbirääkimisi uue rahvusvahelise kliimakokkuleppe üle. Lepe
loodetakse sõlmida 2015. aasta kliimakonverentsil Pariisis ning seda jõustada
2020. aastast. Tegemist oleks esmakordse ülemaailmse õiguslikult siduva
leppega, mis kohustaks kõiki saastajaid (sh India, Hiina, USA)
kasvuhoonegaaside heidet vähendama. Põhimõtteline kokkulepe vastava
leppe väljatöötamiseks saavutati 2011. aastal Durbanis toimunud ÜRO
kliimakonverentsil, selle tulemusi kajastasime ka KÕKi 2011. a
detsembrikuu uudiskirjas. Kohtumise eel arutasid EL seisukohti ka
Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu. EL leiab, et kliimakonverentsil tuleks
seada ühine ajakava ja vajalikud sammud, et tagada eelmainitud rahvusvahelise
kokkuleppe sõlmimine 2015. aastal. Selleks tuleks 2014. aastal riikidel ette valmistada
ettepanekud enda 2020. aasta järgsete heitkoguste kohta ja anda nende väljaselgitamiseks
vajalikku teavet. Samuti tuleks hinnata, kas vastavad ühiselt võetud kohustused
oleksid piisavad üleilmse õhutemperatuuri tõusu hoidmiseks alla eesmärgiks seatud
2 °C.
Samuti leiab EL, et konverentsil tuleks
arutleda ka enne 2020. aastat võetavate meetmete üle, kuna seni võetud
kohustused ei taga Euroopa Komisjoni sõnul eesmärki hoida atmosfääri soojenemine
alla 2 °C.
Lisaks plaanitakse arutleda kliimamuutusega seotud kahjude küsimusi, eriti
haavatavate arengumaade osas, arengumaade jaoks ette nähtud kliimameetmete
rahastamise küsimusi ning panna paika Kyoto protokolli teise
kohustusperioodi (2013–2020) üksikasjalikud eeskirjad. Euroopa
Parlamendi pressiteade (ingl k) Euroopa Komisjoni
pressiteade EL
keskkonnanõukogu seisukohad kliimakonverentsiks (ingl k, pdf)
EL eelnõu Kyoto protokolli teise
kehtivusperioodi jõustamiseks
6. novembril avalikustas Euroopa Komisjon
eelnõu, millega EL Nõukogu ratifitseeriks Kyoto protokolli teise rakendamisperioodi
(2013-2020). 2012. a
Dohas kliimakonverentsil võeti rahvusvahelise kliimamuutuste raamkonventsiooni
Kyoto protokolli jätkuvaks rakendamiseks vastu protokolli muudatus.
Sellega pikendati leppe kehtivust alates 1. jaanuarist 2013. a algavaks uueks
perioodiks ning täpsustati leppe kohaldamise tingimusi samal perioodil (vt ka KÕKi 2012. a detsembrikuu uudiskirjast).
Hetkel on Kyoto protokoll ainsaks õiguslikult siduvaks lepinguks, mis kohustab
arenenud riike vähendama õhku paisatavaid heitkoguseid, eesmärgiga hoida
maakera keskmise temperatuuri soojenemist alla 2º C. Ratifitseerimisotsuse eelnõuga plaanitakse EL ja
selle liikmesriike ning Islandit kohustada Kyoto protokolli teisel
rakendamisperioodil ühiselt vähendama kõikide kasvuhoonegaaside koguheidet 20%
võrreldes 1990. aasta või muu riigi valitud võrdlusaastaga. Aastatel 2008-2012 seadis
Kyoto protokoll riikidele eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 5% võrra
võrreldes aastaga 1990. Euroopa Parlamendi sõnul ei muudeta eelnõuga ühtki kliima- ja
energiapaketis sätestatud riiklikku kohustust ega ka EL heitkogustega
kauplemise süsteemi piirnormi (21% alla 2005. aasta saastetaseme 2020. aastal).
Täiendavalt avalikustati ka Euroopa Parlamendi
ja EL Nõukogu määruse eelnõu, milles käsitletakse Kyoto protokolli teise rakendamisperioodi
tehnilisi küsimusi. Järgmise sammuna saadetakse eelnõud Euroopa Parlamendile ja
EL Nõukogule arutamiseks. Seejärel tuleb lisaks EL-ile pikendatud Kyoto
protokoll ratifitseerida ka EL liikmesriikidel ja Islandil. Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)
EL eelnõu muudaks lennundussektori kasvuhoonegaaside
kauplemise süsteemi
16. oktoobril avalikustas Euroopa Komisjon EL
direktiivi eelnõu, millega muudetaks EL kasvuhoonegaaside heitkogustega
kauplemise süsteemi (EU ETS) selliselt, et see hakkaks hõlmama
lennundussektori heitkoguseid üksnes teatud lendude osas, mis toimuvad Euroopa
õhuruumi piires. Tegemist on võimaliku lahendusega pikka aega vaidlusi
põhjustanud küsimusele. Nimelt soovis EL lisada EL lennujaamades maanduvad
ja/või neilt startivad lennud oma heitkogustega kauplemise süsteemi juba alates
1. jaanuarist 2012. a,
ent oli sunnitud selle teiste riikide survel edasi lükkama (selle kohta saate
lähemalt lugeda meie 2012. a detsembrikuu uudiskirjast). EL
plaanis järgnevalt lükata skeemi rakendamise edasi 2013. aastani, seades
tingimuseks rahvusvahelise kokkuleppe saavutamise (vastasel juhul kohaldaks EL
oma süsteemi ühepoolselt). Möödunud kuul vastav rahvusvaheline kokkuleppe
saavutatigi – kajastasime seda ka enda 2013. a oktoobrikuu uudiskirjas. Eelnõu kohaselt hõlmaks EU ETS Euroopa
sisestel lendudel tekitatavaid heitkoguseid ning EList kolmandatesse riikidesse
suunduvate ja sealt ELi saabuvate lendude heitkoguseid, mis on tekitatud
Euroopa õhuruumis. Erandina ei oleks süsteemi hõlmatud teatud arengumaadesse
suunduvad või sealt tulevad lennud ning Euroopa riikidest üle lendavad lennud.
Eelnõuga kavandatavaid muudatusi plaanitakse hakata kohaldama alates 1.
jaanuarist 2014. a
ning kuni aastani 2020, mil eelduslikult hakatakse rakendama kavandatavat
ülemaailmset turupõhist meedet. Järgmisena asuvad Komisjoni ettepanekut arutama
Euroopa Parlament ning EL Nõukogu. EL
direktiivi eelnõu (pdf) Euroopa
Komisjoni pressiteade (ingl k)
EL soovib uue transporditaristu strateegia abil vähendada CO2
heidet
17. oktoobril tegi
Euroopa Komisjon ametlikult teatavaks 9 uut transpordikoridori, mis saavad
osaks üle-euroopalisest nn transpordi põhivõrgust. Uued transpordikoridorid
hõlmavad vähemalt kolme transpordiliiki, kolme liikmesriiki ning kaht
piiriülest lõiku ning peaksid parandama ühendusi liikmesriikide vahel. Mitmed
uued koridorid on ida-lääne suunalised, sh Põhjamere-Balti koridor, mille kõige
olulisemaks projektiks on Rail Baltic. Koridori osaks olevatele projektidele on
võimalik taotleda EL rahastust vastavast erifondist, Connecting Europe Facility. Uute
transpordiühenduste üheks eesmärgiks on vähendada transpordisektori CO2 heidet.
Keskseks põhimõtteks uute ühenduste rajamisel on reisijate ja kaupade veo
suunamine maanteedelt raudteedele ja sisevetele. Seetõttu loodab Euroopa
Komisjon, et tegu on olulise meetmega, mille abil vähendada transpordisektori
kasvuhoonegaaside heidet 60% võrra, nii nagu seda näeb ette 2011.
a EL transpordipiirkonna strateegia (nn „valge raamat“). Euroopa Komisjoni pressiteade ja
memo Euroopa Komisjoni transpordi teemaline
veebileht
ENERGEETIKA
Euroopa Komisjoni uued juhised taastuvenergeetika turu reguleerimiseks
Euroopa Komisjon
avalikustas 5. novembril juhise, mille eesmärgiks on anda liikmesriikidele nõu,
kuidas riiklike vahenditega energeetikaturgu selliselt reguleerida, et tagatud
oleks nii elektrienergia hinna jõukohasus kui kliimamuutusega võitlemise
eesmärk. Komisjon leiab
juhises, et liikmesriigid peavad järjkjärgult lõpetama taastuvenergeetika
toetamise feed-in tariifide näol ning
minema üle teistlaadsetele toetustele. Nn feed-in
tariif on kindel summa, mida makstakse taastuvenergia tootjatele toodetud
energia eest (fikseeritud tasu iga toodetud energiaühiku eest, sõltumata
elektri turuhindadest). Hetkel on just selline taastuvenergeetika toetamise
viis Euroopas domineeriv, seda kasutab 19 liikmesriiki. Komisjon leiab, et kuna
taastuvenergia tootmise tehnoloogiad üha arenevad ning kulud vähenevad, peaksid
toetusskeemid olema edaspidi paindlikumad ning tootmiskulude vähenemisega arvestama,
nt võiks toetust maksta elektri müügihinnale lisanduva fikseeritud toetusena (nagu
Eestis). Tulevikus peaks taastuvenergia olema turul konkurentsivõimeline ning
lõpuks tuleks toetus sellele üldse ära jätta. Toetusskeemide muutumine ei tohi
olla siiski järsk ega tagasiulatuv, arvestada tuleb tootjate õigustatud ootust
juba tehtud investeeringute pealt tulu teenimiseks. Samal ajal tuleks
tagada energiavarustus ka selleks ajaks, kui „päike ei paista ja tuul ei puhu“.
Komisjon soovitab jätta liikmesriikidel alles paindlikud fossiilkütustel
põhinevad jõujaamad, mida saaks vajadusel sisse ja välja lülitada. Siiski
tuleks eelnevalt analüüsida ebapiisava energiavarustuse põhjuseid ning tagada,
et ei esineks turumoonutusi. Tulevikus kaalub
Komisjon ka vastava EL õigusakti eelnõu väljatöötamist, et juhistes kajastatud
põhimõtete rakendamine oleks täielikult tagatud. Euroopa Komisjoni
pressiteade (ingl k) Juhis
ja sellega seotud materjalid Euroopa Komisjoni veebilehel (ingl k)
MEREKAITSE
Euroopa Komisjon ootab arvamusi
mereprügi vähendamise võimaluste kohta
25. septembril algatas Euroopa Komisjon mereprügi
vähendamist puudutava avaliku
konsultatsiooni, kus ootab arvamusi mereprügi probleemi võimalike lahenduste
kohta. Antud konsultatsiooni ajendiks on 2012. a toimunud ÜRO
säästva arengu maailmakonverentsil „Rio+20“ vastu võetud kohustus vähendada
aastaks 2025 märkimisväärselt mereprügi, et ennetada ranniku- ja
merekeskkonnale põhjustatavat kahju (vt Rio+20 konverentsi tulemuste kajastust KÕKi 2012. a juulikuu
uudiskirjast). EL tasandil on antud kohustus viidud ka seitsmendasse
keskkonnaalasesse tegevusprogrammi, kus kutsutakse üles liiduüleselt mereprügi
hulga vähendamise eesmärki (sihttaset) seadma (vt tegevusprogrammi kohta
lähemalt KÕKi
2013. a juulikuu uudiskirjast). Konsultatsiooni küsimustik
sisaldab mitmeid tegevusvõimalusi mereprügi mõju vähendamiseks – nt ühekordseks
kasutamiseks mõeldud kilekottide ja plastikpudelite vältimine, teadlikkuse
tõstmine, koristustegevus, vähendamise tasemete/eesmärkide seadmine riiklikul
või kohalikul tasandil. Nende ja mitmete teiste mereprügi vähendamise
tegevusvõimaluste osas oodatakse arvamusi nii kodanikelt kui muudelt
huvigruppidelt (nt laevandus- ja kalandusettevõtted, plastikutootjad, tarbijad,
jaemüüjad). Samuti on teretulnud muud lahendusettepanekud, et leida võimalikke
täiendavaid meetmeid prügi hulga oluliseks vähendamiseks. Konsultatsiooni tulemusi plaanitakse arvesse võtta
esialgse mereprügi vähendamise sihttaseme väljaarendamiseks. Konsultatsioon
kestab 18. detsembrini 2013.
a. Euroopa Komisjoni
pressiteade (ingl k) Avaliku
konsultatsiooni veebileht (ingl k)
JÄÄTMED
Euroopa Komisjon soovib vähendada õhukeste kilekottide
kasutamist
4.
novembril avalikustas Euroopa Komisjon EL direktiivi eelnõu, mis muudaks EL direktiivi 94/62/EÜ (nn pakendidirektiivi)
ja seaks nõuded õhukeste kilekottide
kasutamise vähendamiseks. Euroopa Komisjoni sõnul on kavandavate muudatuse
ajendiks asjaolu, et õhukesi kilekotte kasutatakse reeglina vaid ühe korra, ent
keskkonnas säilivad need sadu aastaid, kujutades ohtu eelkõige mereelustikule. Eelnõu
tugineb 2011. aasta suvel toimunud kilekottide vähendamist puudutava avaliku
konsultatsiooni tulemustele, mille kohaselt väljendati laialdast toetust ELi
algatusele selles valdkonnas (vt konsultatsiooni toimumise kohta KÕKi 2011. a juunikuu uudiskirjast). Eelnõu
kohustaks liikmesriike võtma meetmeid, et vähendada selliste kilekottide
tarbimist, mis on õhemad kui 50 mikronit (0,05 mm). Eelnõu kohaselt tuleb liikmesriikidel valida selleks sobivaimad
meetmed, nagu näiteks tasude kehtestamine (nn kilekotimaks), turustuspiirangud
(selliste kilekottide kasutamise vähemalt osaline keelustamine) või riiklike
vähendamiseesmärkide seadmine ja nende saavutamine muude meetmete abil. Euroopa Komisjoni sõnul näitab mõnes ELi
liikmesriigis maksude ja muude meetmete abil (nt hinnakujundusmeetmed,
kokkulepped jaemüügisektoriga ning teadlikkuse tõstmise kampaaniad) saavutatud edu
kilekottide tarbimise vähendamisel, et tõhusate vahenditega on võimalik jõuda
tulemusteni. Järgmise
sammuna tuleb eelnõu heaks kiita ja vastu võtta Euroopa Parlamendi ja EL
Nõukogu poolt. Euroopa Komisjoni pressiteade EL direktiivi eelnõu (pdf, ingl k)
Õiguskantsler: jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks üldise
tähtaja seadmine kõigile isikutele ei ole kooskõlas seadusega
Õiguskantsler on
andnud 16. oktoobril seisukoha korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise
tähtaja küsimuses. Seisukoha andmise ajendiks oli Maardu linna praktika
inimeste vabastamisel korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Maardu linnas
kehtiva jäätmeveo korra kohaselt sai linnavalitsus isiku korraldatud jäätmeveoga
liitumisest vabastada – seda juhul, kui isikule kuuluval kinnistul ei elata ja
kinnistut ei kasutata. Sama korra kohaselt võis linnavalitsus seada sellise
vabastuse tähtajaks maksimaalselt 6 kuud. Tähtaja seadmisel tugines linn
jäätmeseaduse § 69 lõikele 4, mis sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus
on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta
jäätmevaldaja erandkorras vabastada jäätmevaldaja taotluse alusel teatud
tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Õiguskantsler
leidis, et viidatud 6-kuulise tähtaja seadmisel eksis Maardu linnavolikogu jäätmeseaduse
§ 69 lg 4 vastu. See säte ei olnud õiguskantsleri hinnangul mõeldud üldise
tähtaja seadmiseks kõigile jäätmeveoga liitumisest vabastatutele, vaid seadusandja
eesmärk oli võimaldada kohalikel omavalitsustel igal konkreetsel juhtumil
otsustada, milliseks tähtajaks jäätmevaldajat korraldatud jäätmeveoga
liitumisest vabastada, võttes arvesse jäätmevaldaja olukorda ja konkreetse
juhtumi kõiki asjaolusid. Õiguskantsleri
hinnangul oli küll arusaadav, et Maardu linn soovis üldise tähtaja kehtestamisega
lahendada lihtsama vaevaga tüüpilise jäätmeveost vabastamise juhtumi – Muuga
aedlinna suvilaomanike jäätmeveost vabastamise külmal aastaajal, mil suvilas ei
viibita. Valitud lahendus võtab õiguskantsleri arvamuse kohaselt aga linnalt
ära otsustusruumi nendel juhtudel, mil isik soovib põhjendatult vabastust
pikemaks ajaks kui 6 kuuks. Seetõttu oli sellise tähtaja kehtestamine Maardu
linnavolikogu poolt vastuolus jäätmeseadusega ning põhiseadusega. Õiguskantsleri
seisukoht (pdf)
OHTLIKUD AINED
Uuendati
elektri- ja elektroonikaseadmete loetelu, mille suhtes rakendatakse turule
laskmise keeldu
6. novembril
avaldati Riigi Teatajas keskkonnaministri probleemtoodetes ohtlike ainete sisaldust reguleeriva määruse muudatused. Muudatuste peamiseks
ajendiks on EL direktiivi 2011/65/EL (nn uue RoHS direktiivi) lõplik ülevõtmine Eesti õigusesse. RoHS direktiiviga
piiratakse ohtlike ainete (nt plii ja kaadmiumi) kasutamist elektri- ja
elektroonikaseadmetes, eesmärgiga kaitsta inimeste tervist ja keskkonda. Suurem osa uue
RoHS direktiivi nõuetest võeti üle käesoleva aasta jaanuaris jõustunud
jäätmeseaduse muudatustega, mida tutvustasime eelnõuna 2012. a oktoobri uudiskirjas. Peamiselt puudutab muudatus elektri- ja
elektroonikaromude jagamist erinevatesse kategooriatesse – uues direktiivis
kasutatakse uusi kategooriaid, mis on nüüd Eesti õigusesse üle võetud
keskkonnaministri määruse lisaga. Keskkonnaministri määruse „Probleemtoodete kohta kehtestatud keeldude ja
piirangute rakendamise tähtajad ning probleemtoodetes ohtlike ainete sisalduse
piirnormid” tekst Riigi Teatajas Määruse eelnõu ja seletuskiri Eelnõude
Infosüsteemis
Vabariigi Valitsus andis 31. oktoobril
omapoolse heakskiidu Stockholmi konventsiooni lisade täiendamiseks uute
ainetega. Heakskiit on formaalne, kuna vastavad nõuded tulenevad ka EL
õigusest.
GMOD
Euroopa Komisjon tahab taaselustada arutelu liikmesriikidele
GMOde viljelemiseks suurema otsustusvabaduse andmise teemal
Euroopa Komisjon
teatas 6. novembril, et esitab Euroopa Nõukogule ettepaneku anda ettevõttele
Pioneer luba geneetiliselt muundatud maisi 1507 (Bt-mais) kasvatamiseks Euroopa
Liidus. Komisjoni ettepaneku ajendiks oli 26. septembril avalikustatud EL
Üldkohtu otsus kohtuasjas T-164/10. Kohtuasja ajendiks oli see, et Euroopa
Komisjon ei olnud suutnud senini lõpuni menetleda Pioneeri poolt juba 2001.
aastal esitatud taotlust Bt-maisi kasvatamiseks. Kohus leidis, et Komisjon jättis
sellega täitmata nn GMO-direktiivist
2001/18/EÜ tuleneva kohustuse. See ajendas
Komisjoni tõstatama uuesti arutelu ka 2010. aastal algatatud eelnõu suhtes,
millega muudetaks kehtivat GMO-direktiivi 2001/18/EÜ, ning antaks
liikmesriikidele suuremad võimalused GMOde viljelemise üle otsustamiseks.
Kajastasime eelnõu sisu lähemalt 2010. a augustikuu
uudiskirjas. Euroopa Parlament toetas 2011. aastal eelnõud (küll muudetud
kujul), ent liikmesriigid ei jõudnud selle osas kokkuleppele. Komisjon peab
vajalikuks eelnõu teemal arutelu jätkamist ning tegi liikmesriikidele
ettepaneku võtta teema üles keskkonnanõukogus, mis tuleb kokku 13. detsembril. Euroopa Komisjoni
pressiteade EL
Üldkohtu otsus kohtuasjas T-164/10
(ingl k)
KIIRGUS
Uus EL direktiiv elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees
sisalduvate radioaktiivsete ainete eest
7. novembril avaldati Euroopa Liidu Teatajas
uus EL
direktiiv, milles määratakse nõuded elanikkonna
tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest.
Uue direktiivi vastuvõtmise ajendiks oli asjaolu, et vee manustamine on üheks
võimaluseks radioaktiivsete ainete jõudmiseks inimkehasse, mis oli seni
reguleerimata. Uues direktiivis määratakse radioaktiivsete
ainete seire kontrollväärtused, sagedus ja meetodid. See näeb ette, et iga
liikmesriik korraldab seireprogrammide läbiviimist, mille raames kontrollitakse
olmevee nõuetele vastavust. Seire hõlmab radooni, triitiumi sisalduste
testimist, aga ka indikatiivdoosi kindlakstegemist. Lisaks sätestab direktiiv
nõuded parendusmeetmete rakendamiseks ja avalikkuse teavitamiseks. Uus EL
direktiiv hõlmab olmevett, st joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või
muuks olmeotstarbeks mõeldud vett (nii pudelis, paagis kui jaotusvõrgus), ent
direktiivi reguleerimisalasse ei kuulu looduslikud mineraalveed ja
meditsiinilised otstarbel kasutatavad veed. EL liikmesriikidel tuleb uus direktiiv
siseriiklikku õigusesse üle võtta hiljemalt 28. novembriks 2015. a. EL
Nõukogu pressiteade (pdf, ingl k) Uue
EL Nõukogu direktiivi tekst (pdf)
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
Ess-soo pääses kaevandamisest
Keskkonnaamet tegi 15. oktoobril otsuse mitte anda kaevandamisluba OÜ-le Ketal Võru Ess-soos turba kaevandamiseks. Üheksa aastat kestnud ja kolm kohtuvaidlust läbinud saaga on märgilise tähendusega kõigi kohalike kogukondade jaoks, kes seisavad looduskaitseliste väärtuste eest. Loe edasi »
Uuring: inimesed peavad oma huvi
keskkonnaküsimuste vastu suureks, mõjutamisvõimalust väikeseks
SA Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK)
eestvedamisel oktoobri lõpul valminud uuringu kohaselt hoolivad eestlased küll
keskkonnast, ent osalevad seda puudutavate otsuste tegemises harva. Üheks
peamiseks põhjuseks võib pidada madalat usku kaasarääkimise võimalustesse. Uuringu tulemused
näitavad laialdaste muutuste vajadust. Paljud vastanutest jätsid neid
puudutavate otsuste tegemises osalemata, sest ei uskunud, et saaksid midagi
mõjutada. Sellist suhtumist võib nimetada ka osalusheitumuseks. Kuna seadusest
tulenevad kaasarääkimise võimalused on keskkonnalubade ja planeeringute puhul
head, on muutust vaja eelkõige kodanike ning ametnike teadmistes ja
käitumisharjumustes. Loe edasi »
Looduskaitsjad kaebavad Paldiski LNG
terminali puudutava kohtuotsuse edasi
Tallinna Halduskohus avalikustas 30. oktoobril otsuse
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu kohtuasjas. Eestimaa Looduse Fondi
(ELF) ja Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) kaebus jäeti rahuldamata.
Organisatsioonid kavatsevad otsuse edasi kaevata, kuna terminali ehitamine
Pakri poolsaarele kahjustab sealseid loodusväärtusi. KÕK on ELFi ja EOÜ
esindajaks.
Loe edasi »
|
