Riigikohus: Valitsuse poolt etteulatuvalt ja tähtajaliselt kindlaksmääratud keskkonnatasude tõstmine oli põhiseadusvastane (3-4-1-27-13)

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tegi 16. detsembril otsuse asjas nr 3-4-1-27-13, milles võttis seisukoha, et etteulatuvalt kindlaksmääratud keskkonnatasude määrade ootamatu tõstmine Vabariigi Valitsuse poolt 2012. aastal oli põhiseadusvastane. Lühidalt leidis Riigikohus, et ettevõtjate õiguspärane ootus, et lühikeseks perioodiks (aastateks 2012-2015) kindlaksmääratud tasud jäävad kehtima, oli kaalukam kui valitsuse argument, et riigieelarvesse on raha vaja ning et keskkonnatasude tõstmine säästab keskkonda rohkem.

Loe lähemalt

ÜLDOLULIST

Euroopa Parlament ja EL Nõukogu võtsid vastu EL 7. keskkonnaalase tegevusprogrammi

20. novembril võtsid Euroopa Parlament ja EL Nõukogu vastu EL seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi „Hea elu maakera võimaluste piires”. Tegemist on strateegilise dokumendiga, mis suunab ELi keskkonna- ja kliimapoliitikat ning sätestab peamised eesmärgid aastani 2020.

Eesmärkide hulka kuuluvad teiste seas nt keskendumine looduskaitsele, ökoloogilise taluvusvõime (keskkonna võime end loomulikult taastada) tugevdamisele ning keskkonnaga seotud terviseriskide tõhusale vähendamisele.

Programmi esialgse eelnõu sisu täiendati juunikuus 2013 Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu vahelise kokkuleppe saavutamise käigus (vt ülevaadet KÕKi 2013. a juulikuu uudiskirjast), pärast seda eelnõud teadaolevalt enam ei muudetud.

Seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm „Hea elu maakera võimaluste piires” (pdf, ingl k)

Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)

EL Nõukogu pressiteade (ingl k, pdf)

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Euroopa Kohus: rikkumismenetluses infole juurdepääsu andmine eeldab konkreetset ülekaalukat avalikku huvi (C-514/11 ja C-605/11)

Euroopa Kohus tegi 14. novembril otsuse kohtuasjades C-514/11 ja C-605/11, milles lahendas Portugali organisatsiooni Liga para a Protecção da Natureza (LPN) ning Soome Vabariigi apellatsioonkaebust seoses info kättesaadavusega Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluses. Soome toetuseks oli apellatsioonimenetluses menetlusosaliseks astunud ka Eesti riik.

Apellatsioonkaebused olid esitatud Euroopa Liidu Üldkohtu 2011. a otsusele kohtuasjas T-29/08 (LPN vs Komisjon). Selles asjas jättis kohus rahuldamata LNP hagi komisjoni otsuse vaidlustamiseks, millega komisjon oli keeldunud andmast LNP-le rikkumismenetlusega seotud infot. LPN on Portugalis tegutsev keskkonnaorganisatsioon, kes oli esitanud 2003. aastal Komisjonile kaebuse, milles väitis, et Portugali Sabori jõele tammi ehitamise projektiga rikutakse EL loodusdirektiivi 92/43/EÜ nõudeid. Komisjon avaski kaebuse põhjal Portugali suhtes rikkumismenetluse. 2007.a soovis LPN Komisjonilt juurdepääsu kaebuse menetlemisega seotud teabele ja võimalust tutvuda komisjoni töörühma väljatöötatud dokumentide ja asjakohase kirjavahetusega. EL õigusaktide kohaselt on igal EL-s elaval isikul üldjuhul õigus EL institutsioonide dokumentidele ligi pääseda, ent võimalikud on erandid. Antud asjas keelduski Komisjon teabele juurdepääsu andmisest, tuginedes EL määruses 1049/2001 sätestatud erandile, mis käsitleb kontrollimiste, uurimiste või audiitorkontrolli kaitset.

Euroopa Kohus: rikkumismenetluses on vaja säilitada usalduslikku õhkkonda liikmesriigi ja Komisjoni vahel, seetõttu ei pea ka dokumendid olema reeglina avalikud.

EL määruses 1049/2001 sätestatud erandi kohaselt keelavad EL institutsioonid juurdpääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärki, välja arvatud kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve. Seega sõltub teabe andmine sellest, milline huvi peab konkreetsel juhul peale jääma. LNP oli sellise ülekaaluka huvina välja toonud, et keskkonnateabe kättesaadavusel on keskkonnakaitse ja inimese tervise seisukohalt oluline tähtsus. Euroopa Kohus leidis, et selline määratlus on liiga üldine, ning et välja ei ole toodud ühtegi konkreetset huvi, mis just antud juhtumi asjaolude pinnalt peaks uurimise kahjustamist õigustama.

Euroopa Kohtu otsus kinnistab senist lähenemist, mille kohaselt rikkumismenetluse dokumendid ei ole avalikud, et säilitada menetluse kestel liikmesriikide ja Komisjoni vahel usalduslik õhkkond. Sarnase lähenemise võttis kohus ka hiljutistes kohtuasjades T-111/11 ja T-214/11, millest kirjutasime möödunud kuu uudiskirjas.

Euroopa Kohtu otsus kohtuasjades C-514/11 ja C-605/11

Riigikontroll: keskkonnainfo süsteemid üldiselt töötavad, probleemiks on keskkonnaregister

Riigikontroll avalikustas 27. novembril auditiaruande „Infosüsteemide pidamine ja arendamine Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas“. Auditi eesmärgiks oli hinnata, kas Keskkonnaministeeriumi (KKM) valitsemisala infosüsteemid (ja nende arendamine) toetavad keskkonnainfo usaldusväärset, säästlikku ja jätkusuutlikku kogumist ning kasutamist. Riigikontroll vaatas KKM valitsemisalas loodud 42 keskkonnainfosüsteemi, detailsemalt neist nelja: keskkonnaregistrit, Eesti looduse infosüsteemi, keskkonnalubade infosüsteemi ja maakatastrit.

Riigikontroll leidis, et riigi keskkonnainfosüsteemid suudavad enamasti pakkuda keskkonnaasutustele nende tegevuseks usaldusväärseid ja kasutatavaid andmeid. Erandiks on keskkonnaregister, milles oli vigu teistega võrreldes oluliselt rohkem. Kuigi see andmekogu peaks põhiregistrina KKM-s olema kõige usaldusväärsem, ei ole seda vastavalt rahastatud ega arendatud see register ei  ole Riigikontrolli hinnangul praegusel kujul tõenäoliselt elujõuline.

Riigikontroll: keskkonnainfo on kättesaadav, ent selle otsimine võtab palju aega

Keskkonnainfo kättesaadavuse osas tõi Riigikontroll välja, et kuigi avalikkusele vajalik keskkonnainfo (nt välisõhu ja joogivee kvaliteet, elamukrunti puudutavad kitsendused jt) on enamasti kättesaadav, on see info olemas siiski vaid suuremate linnade kohta, kuna mujal seda infot lihtsalt ei koguta. Samuti võtab info leidmine märkimisväärselt palju aega (ühe objekti kohta keskmiselt 3,5 tundi), ning kui keskkonnanäitajale (nt õhu kvaliteet) on kehtestatud normid, siis sageli peab inimene ise veel uurima, kui suured need on, sest info kõrval pole näidatud, milline on norm.

KKM nõustus üldiselt enamiku soovitustega ning tõi välja, et olukorra parandamiseks on alustatud mitmeid põhimõttelisi muudatusi, sh on juba alustatud keskkonnaregistri loogilisema ülesehituse analüüsiga.

Allikas: Riigikontroll

Riigikontrolli pressiteade

Riigikontrolli auditiaruanne „Infosüsteemide pidamine ja arendamine Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas“ (pdf)

KESKKONNAJÄRELVALVE

Karistusseadustiku revisjoniga muudetakse ka keskkonnasüütegude koosseise

Vabariigi Valitsus algatas 9. detsembril karistusseadustiku (KarS) ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (554 SE). Tegemist on viimase etapiga karistusõiguse revisjonist, mille Justiitsministeerium (JuM) algatas 2011. aastal. Karistusõiguse revisjoni eesmärkideks oli muuhulgas kuriteo- ja väärteokoosseisude vahelise piiri täpsustamine ning ülemäärase karistatavuse kõrvaldamine. Hetkel on KarS-s sätestatud nii kuritegude (mille eest määratakse kriminaalkaristus) kui väärtegude koosseisud, lisaks tulenevad osad väärtegude koosseisud aga ka eriseadustest.

Revisjoni käigus vaadati läbi ka keskkonnaalased kuriteod ja väärteod. Eelnõuga on kavas muuta  osasid KarS-s sätestatud keskkonnasüütegude koosseise. Keskkonnaalased süüteod paiknevad KarS §-des 352-371 ja käsitlevad näiteks selliseid rikkumisi nagu „puude ja põõsaste kahjustamine ja hävitamine“, „käitise ebaseaduslik käitamine“ jm. Osade kuritegude puhul suurendatakse sanktsioone (nt käitise ebaseaduslik käitamine või osoonikihti kahjustavate ainete ja toodete käitlemine), ent eelnõus on ette nähtud ka uute koosseisude lisamine (lisaks tahtlikele tegudele lisatakse teatud juhtudel ettevaatamatusest toime pandud rikkumised).

Karistuste leevendamist või dekriminaliseerimist keskkonnaalaste süütegude puhul märkimisväärselt ette näha ei ole. Erandiks on KarS § 363 muutmine. See säte näeb hetkel ette kriminaalvastutuse looduskasutus- või saasteloata tegutsemise eest, kui see luba oli nõutav, samuti loanõuete rikkumise eest. Eelnõu kohaselt oleks loata tegutsemine kriminaalkorras karistatav üksnes juhul, kui tegevus tooks kaasa ohu inimtervisele või olulise kahju või ohu keskkonnale. Lihtsalt loata tegutsemine oleks edaspidi karistatav väärteona.

KarS kehtiv tekst Riigi Teatajas

KarS muutmise eelnõu (554 SE) materjalid Riigikogu kodulehel

Teave karistusõiguse revisjoni kohta Justiitsministeeriumi kodulehel

RUUMILINE PLANEERIMINE

Ehitusseadustiku eelnõu jõudis Riigikokku

Riigikogu võttis 10. detsembril menetlusse Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku (EhS) eelnõu (555 SE). Tegemist on põhimõtteliselt uue ehitusvaldkonda reguleeriva normistikuga, millesse on lisaks kehtivas ehitusseaduses reguleeritud teemadele hõlmatud ka erinevate valdkondade ja eriehitiste (nt maanteede ja raudteede, tehnovõrkude) reeglid.

Kajastasime eelnõu lähtekohti ja sisu pikemalt 2012. a märtsis, kui see koos uue planeerimisseaduse eelnõuga avalikustati: http://www.k6k.ee/uudiskiri/2012/marts/ehitusseadustik ning tutvustasime põgusalt menetluse käigus tehtud muudatusi 2013. a juulikuises uudiskirjas.

Pikema ja ajakohastatud ülevaate Riigikokku jõudnud eelnõu sisust plaanime anda 2014. a jaanuarikuises uudiskirjas.

Eelnõu 555 SE materjalid Riigikogu kodulehel

KLIIMAMUUTUS

Varssavi kliimakonverentsil lepiti kokku üleilmse kliimakokkuleppe koostamise konkreetses ajakavas

11.-22. novembril toimus Varssavis ÜRO kliimamuutuste konverents, kus arutleti eeldatavalt 2015. aastal sõlmitava üleilmse kliimakokkuleppe, kliimamuutustest põhjustatud  loodusõnnetuste toetusmehhanismide ja CO2 heidete vähendamise viiside üle. Konverentsi ettevalmistuste ja EL kohtumise eelsete seisukohtade kohta saate lähemalt lugeda KÕKi möödunud kuu uudiskirjast.

Läbirääkimised olid pingelised, mistõttu võib edusammuks pidada ka seda, et uue leppe väljatöötamist üldse jätkatakse

Läbirääkimised erinevate osapoolte vahel olid ka seekord ülimalt pingelised. Konverentsi ühe olulisema saavutusena otsustati siiski jätkata õiguslikult siduva üleilmse kliimakokkuleppe koostamisega ning lepiti kokku selle ajakavas. Kokkulepe on plaanis sõlmida 2015. aasta kliimakonverentsil Pariisis ning jõustada see 2020. aastast. Konverentsi tulemusena jõuti mh kokkuleppele, et kõik riigid peavad enne 2015. a novembrit esitama uue üleilmse kliimaleppe lähtekohaks olevad konkreetsed kvantitatiivsed lubadused CO2 heite vähendamiseks.

Lisaks üleilmse kliimaleppe kavandamisele jõuti kokkuleppele ka kliimamuutustest põhjustatud loodusõnnetuste käes kannatavate riikide toetusmehhanismis ning arengumaades metsade hävitamist ja nende olukorra halvenemist puudutava programmi (REDD+ pakett) aspektides. Mitmes olulises punktis ei suudetud siiski ühiseid seisukohti leida, nt küsimuses, kas ja kuidas kasutada kliimamuutuste vastases võitluses turupõhiseid mehhanisme.

Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

ÜRO kliimakonverentsil vastu võetud otsused (ingl k)

EL määrusega plaanitakse vähendada uute autode CO2 heitenormi

29. novembril jõudsid Euroopa Parlament ja EL Nõukogu põhimõttelisele kokkuleppele EL määruse eelnõu osas, millega kavatsetakse vähendada uute sõiduautode CO2 heiteid. Uue määrusega muudetaks EL määrust (EÜ) nr 443/2009, mis määratleb kohustuslikud heite vähendamise eesmärgid uutele autodele.

Alates 2020. a lõpust peaksid ELis toodetavate uute autode keskmine heide olema 95 g CO2/km, senikehtiv eesmärk oli saavutada 2015. a 130 g CO2/km

Saavutatud kokkuleppe kujutab endast raskelt saavutatud kompromissi, mille üheks peamiseks takistuseks oli Saksa autotootjate vastuseis esialgsetele, rangematele heite vähendamise reeglitele. Kuna Saksa autotootjad toodavad palju suuri ning võimsamate mootoritega luksusautosid, oleks uute normide täitmine neile raskem kui väiksemaid, kergemaid ja säästlikumaid autosid tootvatele autotootjatele Itaaliast ja Prantsusmaalt. Läbirääkimiste tulemustena jõuti siiski kokkuleppele, et 2020. aasta lõpuks peaksid autotootjate toodetavate autode keskmine CO2 heide olema kuni 95 g CO2/km (seni kehtib heitenorm 130 g CO2/km, mis tuleb saavutada 2015. aastaks). Samuti plaanitakse ette näha 2015. aasta lõpus Euroopa Komisjoni poolt EL määruse läbivaatamine, et määrata 2020. aastal algavaks uueks perioodiks uued CO2 heitenormid.

Kavandatav muudatus peaks aitama kaasa 2011. aasta märtsis Euroopa Komisjon poolt vastu võetud transpordistrateegia eesmärkide saavutamisele. Üheks selliseks eesmärgiks on vähendada aastaks 2050 transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet 1990. aasta tasemega võrreldes 60%. Järgmise sammuna tuleb eelnõu ametlikult vastu võtta Euroopa Parlamendi (eelduslikult jaanuaris 2014) ning EL Nõukogu poolt.

EL Nõukogu pressiteade (ingl k, pdf)

Euroopa Parlamendi pressiteade (ingl k)

Euroopa Komisjoni CO2 heite vähendamise teemaline veebileht (ingl k)

Euroopa Parlament ja EL Nõukogu võtsid vastu plaani, millega vähendataks ajutiselt CO2 kvootide hulka

Detsembris võtsid Euroopa Parlament ja EL Nõukogu vastu EL otsuse eelnõu, millega peatataks ajutiselt teatud hulga EL kvooditurul kaubeldavate CO2 saastekvootide (lubatud heitkoguse ühikute) müük. Tulenevalt viimaste aastate halvenenud majandusseisust on saastekvootide  nõudlus ja sellest tulenevalt ka hind oodatust oluliselt madalam. Otsuse alusel pakutavate saastekvootide hulga vähendamisega loodab EL nende hinda tõsta ning mõjutada ettevõtjaid kasvuhoonegaaside heidet vähendama. 

Eelnõu menetlus on kestnud juba ligikaudu aasta (muudatuste ajendite ja varasema käigu kohta saab lähemalt lugeda KÕKi 2013. a juulikuu uudiskirjast). Euroopa Parlament lükkas seejuures Komisjoni koostatud esialgse eelnõu käesoleva aasta aprillikuus tagasi. Saadikud kartsid toona, et kasvuhoonegaaside heitekvootide kõrgem hind kahjustaks Euroopa tööstust ning muudaks elektri tarbijate jaoks kallimaks. Vastu võetud otsuse näol on tegemist kompromissiga, mis annab Euroopa Komisjonile õiguse saastekvoote vähendada vaid ühe korra, pärast mõjuanalüüsi läbiviimist.

Euroopa Parlamendi pressiteade

Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud EL otsuse eelnõu

EL Nõukogu pressiteade otsuse vastuvõtmise kohta (pdf, ingl k)

ENERGEETIKA

Eelnõu: alates 2021. aastast peavad kõik uued hooned olema ehitatud liginullenergiahoonetena

29. novembril on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitanud Eelnõude Infosüsteemis kooskõlastusringile Vabariigi Valitsuse määruse “Energiatõhususe miinimumnõuded” muudatuste eelnõu. Plaanitud muudatused on vajalikud EL direktiivi 2010/31/EL (hoonete energiatõhususe direktiiv) täielikuks ülevõtmiseks. Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole vastav EL direktiiv Eesti õigusesse täielikult üle võetud, kuna liginullenergiahoonete ehitamise arendamist ei ole Eesti õigusaktides käsitletud.

Liginullenergiahoone on EL direktiivi kohaselt hoone, mille energiatõhusus on väga suur, kasutatav energia peaks aga olulisel määral pärinema taastuvatest energiaallikatest. Valitsuse määruse kavandatavate muudatuste kohaselt peaksid alates 1. jaanuarist 2019. a kõik riigiasutuste omandis ja kasutuses olevad uued hooned ning 1. jaanuarist 2021. a ka kõik muud uued hooned olema ehitatud liginullenergiahoonetena.

Eelnõu on kooskõlastusringil 20. detsembrini.

Vabariigi Valitsuse määruse “Energiatõhususe miinimumnõuded” muudatuste eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis

Riigikogu asub menetlema transpordi arengukava 2014-2020 eelnõu 

12. detsembril võttis Riigikogu menetlusse Transpordi arengukava 2014–2020 eelnõu. Tegemist on transpordivaldkonna peamise strateegiadokumendiga, milles sätestatakse tegevusplaan järgnevateks aastateks. Strateegia kuulub nende oluliste arengukavade hulka, mis kinnitatakse Riigikogu poolt. Kavandatavat arengukava käsitlesime enne selle avalikku arutelu KÕKi 2013. a juulikuu uudiskirjas.

Täiendatud arengukava pöörab rohkem tähelepanu liiklusmürale ja Tallinna lennujaama mõjudele

Arengukava eelnõu ja selle seletuskirja on pärast avalikkusega arutamist täiendatud, muuhulgas puudutavad täiendused ka keskkonnamõju vähendamist. Näiteks on arengukava eelnõusse lisatud uue mõõdikuna liiklusmürast mõjutatud inimeste arv. Lisaks on tähelepanu pööratud Tallinna lennujaama poolt tekitatud negatiivsete keskkonnamõjude vähendamisele, kuna lennujaam paikneb linna piirides ja linna veehoidla vahetus läheduses. Eelnõu seletuskirjas on ka oluliselt täiendatud mõjude käsitlust elu- ja looduskeskkonnale (nt veekvaliteedile, bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustikule, inimese tervisele).

Samas on Riigikogule saadetud eelnõus välja toodud, et elupaikade killustamise ja võõrliikide leviku temaatikat peaks käsitlema looduskaitse arengukava, ning seletuskirjas, et meretranspordi mõjudega Läänemerele aga Eesti merenduspoliitika. Seega ei käsitle arengukava siiski terviklikult kõiki transpordi mõjusid looduskeskkonnale.

Transpordi arengukava 2014-2020 eelnõu tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel

VÄLISÕHU KAITSE

EL Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid põhimõttelisele kokkuleppele sõidukite müra vähendamise osas

27. novembril jõudsid EL Nõukogu ja Euroopa Parlamendi keskkonnakomitee kokkuleppele EL määruse eelnõu osas, millega plaanitakse muuta rangemaks mootorsõidukite mürataseme normid. Eelnõuga soovitakse eelkõige kaitsta inimeste tervist müra kahjuliku mõju eest. Kajastasime eelnõu sisu lähemalt juba KÕKi 2013. a veebruarikuu uudiskirjas seoses eelnõu vastuvõtmisega Euroopa Parlamendi poolt. Pärast seda on aga toimunud läbirääkimised, mille tulemusena on eelnõusse tehtud mõningaid sisulisi muudatusi.

Muutmata on jäetud plaan karmistada sõiduautode lubatud mürataset 74 detsibellilt 68 detsibellini, samas suurematele sõidukitele plaanitakse eelmise eelnõu versiooniga võrreldes lubada kuni 1 dB võrra kõrgemaid müratasemeid (kuni 9 dB, varasema 8 dB asemel). Teisalt plaanitakse karmistada enam kui 12 tonni kaaluvate kaubaveoks mõeldud sõidukite müratasemeid 81 detsibellilt 79 detsibellini, eelnõu varasemas versioonis plaaniti see muutmata jätta. Oluliselt pikendataks kompromissi kohaselt uutele nõuetele ülemineku aega – 6 aastalt kuni 12 aastani.

Uue EL määruse jõustumiseks tuleb see järgmise sammuna veel ametlikult Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu poolt vastu võtta ning avaldada EL Teatajas.

Euroopa Parlamendi pressiteade (ingl k)

EL Nõukogu pressiteade (ingl k, PDF)

EL määruse eelnõu (ingl k, pdf)

Uued nõuded välisõhu saasteloa taotlustele

Keskkonnaministri 12.11.13 määrusega nr 66 on kehtestatud uued nõuded välisõhu saasteloa ja erisaasteloa taotluse ja loa vormidele ning loataotluse sisule. Uue määrusega tunnistati kehtetuks varasem samasisuline määrus nr 119 aastast 2004, kuna muudatusi võrreldes varasemaga oli palju.

Peamiselt on vähendatud nõudeid tavalise saasteloa taotlejatele. Osa nõudeid hakkab edaspidi kehtima üksnes sellistele käitajatele, kellel on tegevuseks nõutav keskkonnakompleksluba. Nii ei nõuta tavasaasteloa taotlejatelt edaspidi infot parima võimaliku tehnika (PVT) kohta, kuna PVT nõue kehtib üksnes kompleksloa kohustusega suurtele käitajatele. Samuti ei nõuta tavalise saasteloa taotlemisel infot keskkonnamõju vältimise või vähendamise kohta. Samas on täpsustatud mitmeid lubatud heitkoguste (LHK) projekti nõudeid, mis tuleb koos saasteloaga esitada, näiteks tuleb projektis eraldi välja tuua täpsem info lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) kasutamise kohta, esitada täpsemad andmed kütuste ja jäätmete koospõletamise kohta jne. LHK projekt on edaspidi loa lahutamatu osa.

Muudetud on ka loavorme, osade andmete esitamist lihtsustades, teisi aga laiendades. Uued nõuded ja vormid kehtivad alates 1. veebruarist 2014. Käitajatele seni antud saasteload jäävad kehtima ning need ajakohastatakse loa muutmise vajaduse korral.

KKM kehtiv määrus nr 119

KKM uus määrus nr 66

LOODUSKAITSE

Arutuse all on mingifarmide keelustamine

Keskkonnaministeerium teatas 25. novembril, et arutas huvigruppidega eelnõu, millega tahetakse kaitsta Euroopa naaritsa looduslikke elupaiku ning keelata viieaastase üleminekuaja järel minkide pidamine Eestis. Oktoobris oli teema arutusel ka Riigikogus, kus keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus vastas saadikute arupärimisele minkide pidamise korralduse kohta.

Mink ehk ameerika naarits on Eestis võõrliik, kes kohaneb meie looduses aga hästi ning ohustab seetõttu euroopa naaritsat ning linnuliike. Mingifarmide ehitusele ja pidamisele on seatud küll ranged nõuded (kahekordne tara, pidev valve jne), ent seni ei ole suudetud minkide pääsemist loodusesse täielikult ära hoida. Seetõttu on Eestisse mingifarmide rajamise teemal olnud praktikas viimasel ajal mitmeid vaidlusi. 2012. a septembris vaidlustasid Eesti Keskkonnaühenduste Koja liikmed ning Eesti Loomakaitse Liit kohtus Nuckö Farm OÜ-le Noarootsis mingifarmi rajamiseks välja antud loa, kohtuvaidlused on hetkel pooleli. Samuti on Keskkonnaametil pooleli menetlus AS-le Balti Karusnahk loa andmiseks Keila lähistel Karjaküla farmis, kus ettevõte on juba aastaid nõudeid rikkudes ja ilma loata minke pidanud. Seni on Eestis mingifarmi pidamise luba antud kolmele farmile (ükski neist ei tegutse), ilma loata tegutseb kolm farmi.

Mingifarmide keelustamise poolt on nii loodus- kui loomakaitselisi argumente.

Mingifarmide keelustamise teema on aktuaalne ka mujal maailmas. Mitmes riigis (Horvaatia, Inglismaa, Austria, Holland alates aastast 2004) on mingifarmide pidamine juba keelatud, paljudes on keelu kehtestamine arutusel. Argumendid farmide keelustamiseks on olnud enamasti loomakaitselised (loomi hoitakse puuris, koheldakse julmal viisil ja tapetakse moe/kasuka/karva pärast). Keskkonnakaitselised  argumendid puudutavad nt kemikaalide kasutamist karva töötlemiseks, sõnnikust tulenevaid mõjusid, samuti mõjusid linnukaitsealadele minkide väljapääsemise korral.

Keskkonnaministeeriumi teatel diskussioon keelu teemal veel jätkub, järgmiseks kohtumiseks on plaanis analüüsida täiendavalt läbi teiste Euroopa riikide andmed ja näited ning  hinnata täiendavalt võõrliigi loodusesse pääsemise tõenäosust ja mõju.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Riigikogu 14.10.13 istungi stenogramm

VESI

Veeseaduse muudatused seoses paisutamisega

Riigikogu võttis 21. novembril vastu veeseaduse muutmise eelnõu (467 SE), mille sisu kajastasime lähemalt jaanuarikuu uudiskirjas. Peamiselt puudutavad veeseaduses tehtud muudatused põhjavee kaitset ja veekogu paisutamise nõudeid.

Vee erikasutuslube hakatakse reeglina andma tähtajatult, samas lihtsustub nende muutmine.

Oluliseks muudatuseks on vee erikasutuslubade muutmine tähtajatuks (kehtiva seaduse kohaselt antakse need kuni viieks aastaks). Teatud juhtudel võidakse ka muudatuste kohaselt anda luba tähtajalisena, ent need juhud otsustab Keskkonnaamet. Samas suurendatakse eelnõuga oluliselt võimalust vee erikasutuslubade muutmiseks, nt rangemate keskkonnatingimuste kehtestamiseks, kui on ilmnenud vee erikasutuse negatiivne tagajärg. Veekogu paisutamise nõudeid täpsustatakse samuti oluliselt, andes Keskkonnaametile võimaluse nõuda kalapääsude rajamist jm. Samas sätestataks eelnõu kohaselt suurem hulk juhtumeid, mille puhul vee erikasutusluba ei ole nõutav (paisutamine kuni 1 m, v. a nn lõhejõgedel). Muud muudatused on seotud põhjavee kaitsega, need on tehnilisemat laadi ning tulenevad peaasjalikult EL vastavate nõuete ülevõtmisest.

Jaanuarikuise eelnõuga võrreldes on seadusemuudatuse lõplikus tekstis tehtud ka muudatusi. Lisaks mitmetele sõnastuslikele täiendustele ja muudatustele on muudetud menetluslikke nõudeid. Lisatud on sätted paisude ehituslubade ja projekteerimistingimuste menetlemise kohta ning täpsemalt reguleeritud paisu rajamise kooskõlastamine Keskkonnaametiga vee erikasutusloa kohustuseta juhtudel. On ka olulisi sisulisi muudatusi, näiteks on defineeritud ökoloogilise miinimumvooluhulga mõiste ning seatud keskkonnaministrile kohustus anda määrus sellise vooluhulga määramise metoodika kohta. Riigikogu menetluse käigus on eelnõule juurde poogitud ka selle algsesse sisusse tegelikult mittepuutuv säte, millega pikendatakse tähtaega, mille jooksul enne 1. jaanuari 2010 avalikku veekogusse rajatud ehitiste puhul saab taotleda hoonestusluba (seni sai seda teha 2013. aasta 31. detsembrini, muudatuse kohaselt kuni 2016. aasta 31. detsembrini).

Veeseaduse muudatused jõustuvad 23. detsembrist 2013, osaliselt 1. jaanuarist 2014.

Veeseaduse muutmise seadus Riigi Teatajas

Veeseaduse 1. jaanuarist 2014 kehtiv terviktekst

Eelnõu 467 SE materjalid Riigikogu kodulehel

Õiguskantsler: kõrge reostuskoormusega piirkonnas ei riku sund vee-ettevõtja kasutamiseks isiku põhiõigusi

Õiguskantsler andis 12. novembril seisukoha seoses avaldusega vee-ettevõtja teenuse kasutamise sunni kohta. Õiguskantsleri poole pöördunud isik ei soovinud kõrge hinna tõttu kasutada Rae valla vee-ettevõtja AS Elveso teenuseid. Selle asemel plaanis ta paigaldada endale joogivee kaevu ja autonoomse septikkaevu reovee jaoks. Väidetavalt ei lubanud detailplaneering seda aga teha. Avaldaja leidis, et kuna detailplaneeringu kinnitab Rae vald ning ka AS Elveso kuulub vallale, on tegemist sunniga kasutada vee-ettevõtja teenuseid, mis rikub tema põhiõigusi.

Õiguskantsler leidis, et isiku põhiõigusi ei ole rikutud. Õiguskantsler selgitas, et Rae vallas oli kõnealuses külas keelatud kasutada reovee puhastamiseks „autonoomset septikkaevu“ ehk septikut. Küla kuulub Pirita jõe reoveekogumisalasse, mille reostuskoormus ületab 2000 inimekvivalenti (ie). Veeseadusest tulenevalt peab kohalik omavalitsus põhjavee kaitseks suurema kui 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalal tagama ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse. Septiku kasutamine sellisel alal on veeseaduse kohaselt keelatud. Vastavad nõuded tulenevad juba EL õigusest. Joogiveekaevu rajamiseks loa andmise õigus on kohalikul omavalitsusel, kes võib keelduda puurkaevu rajamise lubamisest juhul, kui kavandatava puurkaevu piirkonnas on olemas ühisveevärk või seda planeeritakse sinna rajada. Iga otsust puurkaevu kooskõlastamata jätmise kohta peab KOV siiski kaaluma ja põhjendama.

Lisaks selgitas õiguskantsler, et kuna vee-ettevõtjad on üldjuhul monopoolses seisundis, on seadusandja kehtestanud nende tegevuseks tarbijate kaitseks piirangud. Nii ei saa ettevõtja määrata ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise hinda oma suva järgi, vaid see tuleb kooskõlastada Konkurentsiametiga. Seaduses on määratud, mille eest võib tasu võtta ning milliseid kulusid vee-ettevõtja võib tasude arvelt katta.

Õiguskantsleri seisukoht (pdf)

Määrusega lubatakse haljastuses ja rekultiveerimisel kasutada vaid töödeldud reoveesetet

6. detsembril avaldati Riigi Teatajas keskkonnaministri määruse ”Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded” muudatused, mis puudutavad eestkätt reoveesette kasutamise nõuete uuendamist ja nõuete kehtestamist reoveesette kasutamisele energiavõsa kasvatamiseks. Muudatused põhinevad Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ tehtud uurimustöö tulemustel, mis on osaks reoveesette töötlemise strateegia väljatöötamisest.

Määrusega seatakse esmakordselt nõuded reoveesette kasutamisele energiavõsa kasvatamisel

Olulisem muudatus puudutab sette kasutamist haljastuses ja rekultiveerimisel. Kui varasemalt võis haljastuses ja rekultiveerimisel kasutada ka töötlemata setet, siis muudatuste kohaselt saab edaspidi hakata kasutama üksnes töödeldud reoveesetet. Eelnõu seletuskirja kohaselt on nõue ajendatud asjaolust, et töötlemata sette kasutamise puhul on suur võimalus ebameeldiva lõhna tekkimiseks, töödeldud reoveesette kasutamisel on selline keskkonnahäiring väiksem. Samuti kehtestati sette kasutamise nõuded energiavõsa kasvatamisel. Seni ei olnud selliseks tegevuseks sette kasutamise nõudeid kehtestatud, samas oleks sette kasutamine energiavõsa kasvu kiirendamiseks ja puidumassi suurendamiseks oluline.

Uuendati ka muid sette kasutamise nõudeid (sh põllumajanduses), reoveesette stabiilsuse hindamise kriteeriumeid, nõudeid tehnoloogiliste lahenduste kohta ning täpsustati reegleid sette kasutamise üle arvestuse pidamise, aruandluse, andmete säilitamise ja proovide analüüsimise kohta. Muudatused jõustuvad 1. jaanuarist 2014.

Keskkonnaministri määruse ”Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded” muudatused Riigi Teatajas

Määruse muudatuste eelnõu ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis

METSANDUS

Metsaseaduse muudatused vastu võetud

Riigikogu võttis 20. novembril vastu metsaseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse (463 SE). Seadusemuudatused on suuresti ajendatud metsanduse arengukavas aastani 2020 ettenähtud meetmetest ning peavad raiepiiranguid leevendama ja raiemahtusid suurendama.  Selleks muudetakse oluliselt raiete lubatavust ja tingimusi, metsateatis muutub teatud juhtudel üksnes raiest teavitavaks dokumendiks jm. Muudatused puudutavad ka mitmeid teisi teemasid, nt erametsanduse toetusi, vääriselupaiku, metsauuendusekspertiisi tegemise võimalusi jpm.

Kirjutasime eelnõust ja KÕKi hinnangust sellele pikemalt oktoobrikuises uudiskirjas: http://k6k.ee/uudiskiri/2013/oktoober/metsaseadus.

Seadusemuudatused jõustuvad osalt 1. jaanuarist 2014, mitmed sätted 1. juulist 2014.

Metsaseaduse ja halduskoostööseaduse muutmise seadus Riigi Teatajas

Metsaseaduse terviktekst alates 1.01.2014

Eelnõu 463 SE materjalid Riigikogu kodulehel

Suurendati riigimetsas uuendusraie tegemise optimaalset pindala

20. novembril avaldati Riigi Teatajas keskkonnaministri määrus, millega määratakse riigimetsas uuendusraie tegemiseks optimaalne pindala aastateks 2014–2018. Uuendusraie on raieviis, mis loob eeldused metsa uuendamiseks, selle liikideks on lageraie ja turberaie. Määrus puudutab suuremaid riigimetsa majandajaid (nt Riigimetsa Majandamise Keskus).

Sarnaselt varasemate aastatega on uuendusraiete kogupindala ka sel korral suurendatud, võrreldes neli aastat tagasi aastateks 2011-2015 kehtestatud raiemahtudega 43,5 tuhandelt hektarilt 45,7 tuhandele hektarile. Kõige vähem on võrreldes eelmise aastaga suurendatud mändide ja kaskede raiemahtusid, enam aga kuuskede, haabade ja muude puuliikide raiemahtusid.

Metsaseaduse § 45 lg 5 kohaselt tuleb keskkonnaministril järgneva viie aasta optimaalne uuendusraie määrata igal aastal uuesti, tehes seda hiljemalt 1. detsembriks. Uuendusraie optimaalsed pindalad kehtestatakse muuhulgas ka puuliikide (männikute, kuusikute, kaasikute, haavikute ja teiste puuliikide) kaupa.

Määrus jõustus 23. novembril 2013. a.

Keskkonnaministri määrus „Riigimetsa majandajatele aastateks 2014–2018 riigimetsas uuendusraie optimaalse pindala määramine“ Riigi Teatajas

JÄÄTMED

Euroopa Kohus: KOV võib jäätmeveohankes läheduse põhimõttest tulenevalt kindlaks määrata segaolmejäätmete käitluskoha (C‑292/12)

Euroopa Kohus tegi 12. detsembril otsuse, milles vastas küsimusele, kas kohalikul omavalitsusel on  jäätmevedu korraldades EL õigusaktidest tulenevalt õigus nõuda, et jäätmed toimetataks lähimasse jäätmekäitluspunkti. Kohtu poole pöördus selles küsimuses Tartu Ringkonnakohus, kes lahendas Sillamäe linna ja Ragn-Sellsi vahelist vaidlust. Ettevõte oli kohtus vaidlustanud Sillamäe linna jäätmeveoks korraldatud hankemenetluse hankedokumentide punkti, mille kohaselt pidi jäätmevedaja vedama segaolmejäätmed Sillamäe prügilasse, tööstuslikud ja ehitusjäätmed aga Uikala prügilasse.

Nõue vedada kogutud segaolmejäätmed lähimasse sobivasse prügilasse ei takista õigusvastaselt kaupade vaba liikumist

Ragn-Sells leidis, et selline tingimus on õigusvastane, kuna selle läbi antakse nimetatud kahe prügila käitajatele vaba konkurentsi, kaupade vaba liikumist jt EL õiguse põhilisi nõudeid kahjustav ainuõigus. Ringkonnakohus oli samuti seisukohal, et tegemist võib olla vaba konkurentsi piiranguga, kuna Eestis asub Sillamäe linnast 260 km raadiuses 11 konkureerivat segaolmejäätmete käitluskohta, millest enamik kasutab võrdväärset tehnoloogiat. Ringkonnakohus sooviski eelotsusetaotluses teada, kas tegemist võib olla tegevusega,  mis on vaba konkurentsi, kaupade vaba liikumise jt EL õiguse põhiliste nõuete vastaseks. Samuti soovis kohus teada, kas vaba konkurentsi piiramine võib selles olukorras EL jäätmedirektiivi art 16 lõikes 3 sätestatud nn läheduse põhimõttest tulenevalt olla õigustatud.

Euroopa Kohus leidis, et antud küsimusele vastamiseks on oluline vaadelda ka EL jäätmesaadetiste määruse nõudeid, kuna Sillamäe linna poolt kehtestatud tingimused on olemuslikult ka piiriülese mõjuga, välistades jäätmesaadetise veo teistesse riikidesse. Kuna jäätmesaadetiste määruse kohaselt võivad liikmesriigid segaolmejäätmete vedu piirata, leidis Euroopa Kohus, et selles osas olid hankedokumendid EL õigusega, sh jäätmekäitluse läheduse põhimõttega kooskõlas. Ehitus- ja tööstusjäätmete vedu liikmesriigid jäätmesaadetiste määruse kohaselt aga üldjuhul piirata ei või, seega selles osas olid Sillamäe linna hankedokumendid EL õigusega vastuolus.

Euroopa kohtu otsus asjas C-292/12

Euroopa Kohus: mõiste „jäätmed“ sisustamisel on määravaks, kas valdaja kavatseb asja „ära visata“ (C-241/12 ja C-242/12)

Euroopa Kohus tegi 12. detsembril otsuse liidetud kohtuasjades C-241/12 ja C-242/12. Euroopa Kohtu poole pöördus Rotterdami kohus, kes arutas kriminaalasja, milles süüdistati naftafirmat Shell jäätmete õigusvastases veos.

Süüdistuse kohaselt vedas Shell 2006. a tankeriga Hollandist diiselkütust Belgias asunud kliendile. Veo käigus segunes diiselkütus tankeris varem veetud kemikaalidega ning ei olnud seetõttu enam diiselkütusena edasi müüdav. Seepärast otsustas Belgia klient kütuselaadungi tagasi saata. Tankeri teekonda tagasi Hollandisse käsitletigi ebaseadusliku jäätmeveona. Shell leidis seevastu, et tegemist ei olnud jäätmete ebaseadusliku veoga, kuna tankeri pardal olnud segu ei olnud „jäätmeteks“ EL direktiivi 2006/12 (nn vana jäätmete raamdirektiiv) tähenduses.

Euroopa Kohus kinnitas taaskord, et kohtutel jt õiguse rakendajatel tuleb välja selgitada ainete või esemete valdaja tegelik tahe

Euroopa Kohus viitas otsuses varasemale ulatuslikule kohtupraktikale, mille kohasel tuleb „jäätmete“ määratlemisel nii varem kui hetkel kehtiva EL õiguse kohaselt lähtuda eelkõige valdaja tegevusest ning sõnade „ära viskama“ tähendusest. Äraviskamise kavatsusele viitab tavaliselt asjaolu, et asi või aine ei ole enam valdajale vajalik ning kujutab endast seeläbi koormat, millest valdaja soovib vabaneda. Kohus leidis, et kuigi tagastatud kütuse segu oli jätkuvalt võimalik turustada ja selle turuväärtus ei olnud oluliselt madalam nõuetele vastavast kütusest, ei tähenda see automaatselt, et Shell ei soovinud asja ära visata ja tegu ei olnud jäätmetega. Välja tuleks selgitada ettevõtja tegelik kavatsus. Määravaks oli seega asjaolu, et Shell võttis saadetise tagasi ja kavatses enda sõnul seda ümbersegamise teel töödelda ja uuesti turustada. Euroopa Kohus leidis, et kui uuesti turustamise kavatsus oli tõeline (seda peab kontrollima Hollandi kohus) ei ole tegemist „jäätmetega“ EL õiguse tähenduses.

Euroopa Kohtu otsus ühendatud asjades C-241/12 ja C-242/12

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1257/2013, 20. november 2013, laevade ringlussevõtu kohta ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ muutmise kohta

Uus määrus lubab EL riikide lipu all sõitvate laevade romusid käidelda vaid vastavasse nimekirja kantud kohtades, kus see on piisavalt ohutu nii töötajatele kui ka keskkonnale.

Muudatustega soovitakse suurendada kontrolli pakendite käitlemise üle

12. detsembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks pakendiseaduse muudatuste eelnõu, millega peamiselt plaanitakse suurendada kontrolli pakendi taaskasutusorganisatsioonide (TKO) üle ja nende tegevuse läbipaistvust.

Olulisi muudatusi kavandatakse turule lastud ja pärast kasutamist turult kokkukogutud ning taaskasutatud pakendite üle täpsema arvestuse pidamiseks. Esiteks plaanitakse selleks sätestada pakendiauditi korraldamise nõuded. Näiteks hakkaks eelnõu kohaselt pakendiregistrisse esitatavaid andmeid auditeerima vandeaudiitor audiitortegevuse seaduse tähenduses. Teiseks plaanitakse täpsustada pakendijäätmete taaskasutamise tõendil kajastatavaid andmeid (nt pakendijäätmete liigi, koguse jms kohta).

Teise olulisema valdkonnana plaanitakse täpsustada pakendite kogumist reguleerivaid sätteid. Näiteks kui hetkel võivad TKOd mitme peale paigaldada ühe pakendite kogumismahuti, siis eelnõu kohaselt tuleks igal organisatsioonil välja panna eraldi mahuti. Samuti plaanitakse suurendada piirmäära, millest väiksema koguse pakendi turule laskmise puhul on pakendiettevõtja vabastatud pakendiseadusest tulenevatest tagasivõtu ja taaskasutamise kohustustest.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Vabariigi Valitsuse 12.12.2013. a istungi kommenteeritud päevakord

OHTLIKUD AINED

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/56/EL, 20. november 2013, millega muudetakse patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/66/EÜ seoses kaadmiumi sisaldavate juhtmeta mootortööriistades kasutamiseks ette nähtud kantavate patareide ja akude ning vähese elavhõbedasisaldusega nööpelementide turulelaskmisega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/603/EÜ

Uue direktiivi kohaselt keelatakse kaadmiumi sisaldavate akude kasutamine akutööriistades (nt elektritrellides) alates 2017. a ning enam kui 2% elavhõbedat sisaldavate nööp-patareide kasutamine septembrist 2015. a.

KALANDUS

Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2003. a määruse nr 307 „Kalalaevatunnistuse väljaandmise, kehtetuks tunnistamise ja kehtivuse peatamise kord ning kalalaevatunnistuse vorm” muutmine

Määrusega muudetakse kalalaevatunnistuse andmise korda seoses  EL õigusaktidele  viidete muutumisega ning muude täpsustustega, viimastest on olulisimaks kalalaevatunnistuse duplikaadi väljastamise võimaluse kaotamine. 

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

KÕKi uus strateegia seab prioriteedid järgnevateks aastateks

KÕKi nõukogu kinnitas novembri alguses KÕKi uue strateegia aastateks 2013-2020, mis paneb paika senisest konkreetsemad ja selgemad tegevusfookused ning eesmärgid.

KÕKi meeskond pani üheskoos konsultantide ning nõukoguga paika neli programmi ja neli fookusteemat, mille raames plaanitakse lähiaastatel olulist muutust tuua. Senisest suuremat tähelepanu pööratakse ka oma tegevuste mõjude hindamisele. 

Loe edasi »

Keskkonnaõiguse Keskuse uus juhis aitab ametnikel osapoolte huvisid sisulisemalt kaaluda

 SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) avalikustas juhise keskkonnaasjades kaalutlusotsuse tegemiseks, mille eesmärk on aidata ametnikel keskkonda puudutavaid otsuseid senisest paremini kaaluda ja põhjendada. See annab võimaluse võtta erinevate osapoolte huve selgemini arvesse, ning aitab paremini aru saada, miks just sellist lahendust otsustaja poolt õigeks peeti. 

Loe edasi »

ELF ja EOÜ vaidlustasid Paldiski LNG terminali puudutava kohtuotsuse

 SA Eestimaa Looduse Fond (ELF) ning MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) esitasid 29. novembril Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, millega vaidlustasid Tallinna Halduskohtu poolt Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu asjas tehtud otsuse. ELFi, EOÜ ning neid kohtus esindava Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) hinnangul ei ole planeering õiguspärane ning võib kahjustada loodusväärtusi.

 Loe edasi »

KÕK toetas ametnikke otsuste tegemisel juhendi ja sisukate koolitustega

Novembri lõpus Eesti erinevates linnades toimunud koolitustega sai eduka punkti KÕKi kaalutlusotsuste tegemise teemaline projekt. Projekti raames toimunud koolitustel osales kokku 56 ametnikku; ühtlasi valmis Eestis ainulaadne kaalutlusotsuste tegemise juhend. 

Projekti eesmärgiks oli tutvustada igapäevaselt keskkonnaalaseid kaalutlusotsuseid tegevatele ametnikele lihtsalt ja praktiliselt, milliseid õiguslikke nõudeid seejuures järgima peab. Projekti käigus koostatud juhis peaks andma konkreetse otsusega tegelevale ametnikule ülevaatlikult aimu sellest, mida otsust ette valmistades tähele panna ning kuidas otsus kirja panna. Lisaks elektroonilise juhise avalikustamisele soovisime läbi tasuta koolituste kaalutlusnõudeid mõningatele ametnikele lähemalt tutvustada ning nende teemal diskuteerida.

Loe edasi »

Juridica Internationalis ilmus Siim Vahtruse artikkel käitaja üldkohustustest

 Detsembris avaldatud rahvusvahelise õigusajakirja „Juridica International“ 2013. a numbris ilmus teiste seas KÕKi juristi Siim Vahtruse ja Tartu Ülikooli keskkonnaõiguse õppejõu Hannes Veinla artikkel „Operators’ General Obligations as an Environmental Duty of Care“. Ingliskeelses artiklis tutvustatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS-s) sätestatud käitajate üldkohustuste sisu, tausta ja olemust. 

Loe edasi »

Uudiskirja väljaandmist toetas
Keskkonnainvesteeringute keskus.


Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin
Loobumiseks palume saata teade aadressile k6k@k6k.ee