Käivitus sisukas avalik diskussioon kliimaseaduse teemal

Jaanuaris läks hoogsalt käima sisuline avalik diskussioon kliimaseaduse teemal. Varem on kliimaseaduse vajadust puudutanud näiteks 2022. a Arvamusfestivali arutelu “Kliimakriis on käes - kas julgeme otsustada?” ning sama aasta oktoobris toimunud õigusteadlaste päevad. Seni on aga puudunud põhjalikum õiguslik argumentatsioon ning ka arutelu erinevate osapoolte vahel, kas ja millist kliimaseadust Eesti vajab ning kuidas vajalike seadusemuudatusteni jõuda.

Loe lähemalt

Riigikontrollil valmis audit kaitstavates metsades toimuvatest raietest

Riigikontroll avaldas märtsi alguses auditiaruande, milles hinnati, kuidas on metsade kaitse korraldamise süsteem üles ehitatud ning kuidas ja milliste andmete põhjal tehakse otsuseid metsade kaitse alla võtmise, piirangute seadmise ning metsade raiumise kohta. Hinnati ka kaitsest tulenevate piirangute kompenseerimise meetmeid – Natura metsatoetusi ning riigi poolt kaitsealuste maade omandamise süsteemi.

Loe lähemalt

Riik kavandab Nursipalu harjutusvälja laiendamist kiirkorras

Eelmine valitsus ning praegu koalitsioonikõnelusi pidavad erakonnad on kaitseministeeriumi valitsemisala hinnangutele tuginedes avaldanud soovi laiendada Nursipalu harjutusvälja kiirkorras, muutes selleks kehtivaid seadusi ja kasutades riigikaitselise erandi klauslit, mis võimaldab mööda minna planeerimismenetlusest. Riigi eriplaneeringut ei taha viimased algatada, kuna kardavad, et sellega võib liiga kaua (nende hinnangul 6-8 aastat) aega minna. Rahandusministeerium sellise hinnanguga ei nõustu ja ei näe põhjust planeerimismenetlust algatamata jätta.

Loe lähemalt

Euroopa Kohus: metsamajandamiskavad ei tohi võimaldada kaitsealuste elupaikade ja liikide kahjustamist (C432/21)

Euroopa Kohus tegi 2. märtsil otsuse rikkumismenetluses Poola vastu, leides, et selle metsamajandamist reguleerivad sätted on liiga üldsõnalised ja võimaldavad teha erandeid loodusdirektiivi ja linnudirektiivi sätetest, mis ei ole aga kooskõlas EL õigusega. Samuti asus kohus seisukohale, et Poola rikub EL õigust, kuna ei võimalda keskkonnaorganisatsioonidel tõhusalt vaidlustada metsamajandamiskavade sisulist ja menetluslikku õiguspärasust. Euroopa Kohtu seisukohad on olulised ka Eestis metsamajandamise planeerimisel ja raielubade andmisel.

Loe lähemalt

ÜLDOLULIST

Avaldati Põhiseaduse § 5 uued kommentaarid

Kommentaarides selgitatakse: mida mõista loodusvarade ja loodusressursside all? Kuidas väärtustada rahvuslikku rikkust ja milline on selle kaal teiste põhiseadusega kaitstavate õiguste ja hüvede kõrval? Millist kasutust saab pidada säästlikuks?

Märtsis avaldati Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapitali eestvedamisel põhiseaduse § 5 („Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult“) uued kommentaarid. Tegemist on vaieldamatult keskkonnavaldkonna ühe olulisima sättega. Kommentaarides selgitatakse kohtupraktikale, õiguskirjandusele jm tuginedes, mida mõista loodusvarade ja loodusressursside all? Kuidas väärtustada rahvuslikku rikkust ja milline on selle kaal teiste põhiseadusega kaitstavate õiguste ja hüvede kõrval? Millist kasutust saab pidada säästlikuks? Kommentaaride autor on Riigikohtu nõunik Pihel Sarv. Varasemalt on ilmunud viis eriilmelist põhiseaduse kommenteeritud väljaannet, neist esimene 2002. aastal. 

Kommentaarides on selgitatud, et ’loodusvarade ja loodusressursside’ alla on hõlmatud nii see osa loodusest, mis on inimühiskonna toimimiseks otseselt ja kaudselt oluline, kui ka sellised loodusväärtused, mille kasutegur inimühiskonnale ei ole vahetult tajutav. Kõnealune säte kaitseb loodusvarade ja loodusressurssidena ühelt poolt ökoloogilisi väärtusi (liigid, elupaigad, kooslused, elurikkus) ja keskkonnaelemente (vesi, õhk, pinnas) ning teisalt kohustab kasutama säästlikult ka loodusressursse kitsamas tähenduses (maavarad, mets kui puidu allikas). 

Huvitavana on kommentaarides juhitud tähelepanu, et senisest enam tunnustatakse tõdemust, et inimeste tervise- ja heaoluvajadused langevad kokku ülejäänud eluslooduse vajadustega. Selle arusaama aluseks on terviseühtsuse (ingl k One Health) kontseptsioon, mille järgi inimeste tervis (sh vaimne tervis), ülejäänud loomaliikide tervis ja ökosüsteemi hea seisund on omavahel lahutamatult seotud. Eeltooduga seoses on kommentaaride autor selgitanud: „[s]eega ei oleks näiteks juhul, kui kaalutakse, kas rajada uus raudtee läbi metsise elukohaks olevate senini puutumatute metsamassiivide või olemasolevat inimasustust lõhkudes, küsimus (ainuüksi) selles, kas eelistada tuleks metsiste või külaelanike huve. Vastupidi, metsiste kaitse ja tervikliku looduskeskkonna kasuks rääkiv avalik huvi ühtib laiemas plaanis avaliku huviga inimtervise ja -heaolu kaitseks. Seda põhjusel, et järjepideva looduslike elupaikade killustamise ja elurikkuse kahjustamise tagajärjeks on elukeskkond, mis ei vasta ka inimeste huvidele ning kus inimese tervis ja teised õigused saavad kannatada.“ 

Olulisena on välja toodud, et Riigikohus on erinevates otsustes asunud seisukohale, et loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästmise eesmärk võib õigustada sekkumist omandipõhiõigusesse, ettevõtlusvabadusse ja KOV autonoomiasse. Ettevõtjatel ei ole õigust nõuda rahvusliku rikkuse kasutamise võimalust ning KOV võimalused sekkuda kohalike huvide kaitseks maavarade üleriigilise kasutamise plaanidesse on piiratud. Viimane järeldus teenib kommentaaride autori sõnul PS § 5 eesmärke siiski üksnes juhul, kui KOV autonoomiasse sekkuvad kaevandamisload on tõepoolest antud läbimõeldud üleriigilise maavarade säästliku kasutamise plaani alusel, mitte riigi ega ettevõtja majanduslike huvide rahuldamise eesmärgil.

Loodusvarade kasutusmäärasid kehtestades tuleb arvestada ka sellega, et pöördumatult ei saaks kahjustada tarvitatava loodusvara ökoloogiline potentsiaal (nt metsa kui ökosüsteemi liigiline koosseis ja mitmekesisus).

Säästliku kasutusega seoses on selgitatud, et „[s]äästlik kasutus on selline, mis arvestab taastuvate loodusvarade loodusliku täienemise rütmiga ja tagab, et taastumatuid loodusvarasid jätkuks võimalikult pikaks ajaks. Kuivõrd PS § 5 kaitseb loodusvarana ka ökoloogilisi väärtusi, tuleb loodusvarade kasutusmäärasid kehtestades lisaks majandusliku ressursi (nt puidu) taastootmisvõimele arvestada ka sellega, et pöördumatult ei saaks kahjustada tarvitatava loodusvara ökoloogiline potentsiaal (nt metsa kui ökosüsteemi liigiline koosseis ja mitmekesisus). Loodusvarade kasutamise säästlikkust hinnates tuleb võtta arvesse taastunud loodusvara kvaliteeti ja võrrelda seda äratarvitatuga. /…/ Otsustades selle üle, millist keskkonnakasutust saab pidada säästlikuks, tuleb arvestada ajakohaste ja kvaliteetsete teadusandmetega.“ Näitena on toodud liigikaitset, mille puhul ei pruugi olla piisav, kui otsuseid tehes tuginetakse registrites ja andmebaasides olevatele andmetele, sest need võivad olla vananenud. 

Põhiseaduse § 5 kommentaarid

Riigikogu võttis vastu keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

Riigikogu võttis vastu keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega korrastatakse keskkonnakasutust reguleerivate keskkonnakaitselubade süsteemi, et tagada Keskkonnaametile ressursisääst, toetada rohepöördega seotud pikaajaliste strateegiate täitmist ning tagada väikese halduskoormuse ja bürokraatiaga teenus. Kajastasime kõnealuseid seadusemuudatusi ka 2022. a suvises uudiskirjas.

Muuhulgas nähakse seadusega ette võimalus viia keskkonnaloa menetlus läbi kiiremini, et ennetada elutähtsa teenuse katkemise ohtu. Selleks sätestatakse, et elutähtsa teenuse puhul edaspidi keskkonnaloa menetlusele avatud menetluse sätteid ei kohaldata. Seletuskirjas öeldakse, et ebastabiilsuste tõttu energiaturul on keskkonnaloa menetluse muutmise vajadus elutähtsa teenuse katkemise ohu ennetamiseks juba ilmnenud. Paljudel elektri- ja soojatootjatel on vaja riskide ennetamiseks võtta kasutusele turul saadaolevaid alternatiivseid kütuseid.

Seadusemuudatused jõustuvad 1. aprillil.

Riigi Teataja uudis

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Riigikohus: ka asumiselts võib olla valitsusväline keskkonnaorganisatsioon (3-21-1360)

Tallinna linnavalitsus otsustas mitte algatada Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH). Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ esitas kaebuse, et tuvastada otsuse õigusvastasus või otsus tühistada ning et kohustada linna uuesti KSH-d algatama. Haldus- ja ringkonnakohus leidsid, et MTÜ-l puudus kaebeõigus, kuna põhikirja järgi ei olnud MTÜ tegevuseks (loodusliku) looduskeskkonna kaitse.

Riigikohus leidis, et keskkonnaorganisatsioonideks KeÜS § 31 tähenduses tuleb lugeda nii ühendused, kes „n-ö kaitsevad loodust tema enda pärast“ kui ka need, „kelle sihiks on inimeste elukeskkonna parandamine keskkonnakaitse abil“. Samuti märkis Riigikohus, et keskkonnakaitseorganisatsioonina kvalifitseeruv ühendus võib tegeleda lisaks keskkonnakaitsele ka muude häiringutega. Riigikohtu hinnangul tuleb keskkonnahäiringute hulka lugeda nii linnalises kui looduslikus keskkonnas toimuvad häiringud. Lahendis jäi Riigikohus oma varasema praktika juurde, et KeÜS § 31, milles defineeritakse valitsusväline keskkonnaorganisatsioon, tuleb tõlgendada pigem laiendavalt ning kindlasti mitte kitsendavalt.

Riigikohtu otsus asjas 3-21-1360

RUUMILINE PLANEERIMINE

Riigikohus: ka väga üldine planeering võib kaebaja õiguseid oluliselt riivata (3-22-1312)

14. märtsil tegi Riigikohus otsuse asjas 3-22-1312, milles võttis olulisi seisukohti seoses hoogustuva tuulenergeetika arendamisega. Kuigi tuuleenergia rajamiseks sobiva mereala teemaplaneering on väga suure üldistusastmega, leidis Riigikohus, et ka säärane üldine planeering võib rikkuda isiku õiguseid ning anda kaebeõiguse. Samas otsustas Riigikohus, et 11 kilomeetri kaugusel asuvad tuulikud on kaebaja elukohast liiga kaugel, et jaatada vahetut lähedust.

Valitsus kehtestas 2022. aastal üleriigilise planeeringuna tuuleparkide rajamiseks mereala teemaplaneeringu. Sellega määras valitsus kindlaks tuuleparkide rajamiseks sobivad alad ning kehtestas tuuleparkide rajamise üldised tingimused ja põhimõtted, kuid mitte üksikasjalikke parameetreid. Mihkel Undrest palus otsuse tühistada osas, millega see väidetavalt halvendab tema elutingimusi ja kitsendab omandiõigust.

Riigikohus: Üleriigilise planeeringuga muudetakse arendusala õiguslikku seisundit ning seatakse mingi otstarve (näiteks tuuleenergia tootmine) teistest huvidest ettepoole. Nõnda suunab planeering hilisemat kaalumist ning võib seeläbi kahjustada üksikisiku huve.

Esiteks leidis Riigikohus, et väga üldine planeering, nagu kõnealune teemaplaneering, võib vaatamata suurele üldistusastmele kahjustada inimese huve nii, et tal tekib kaebeõigus. Üleriigilise planeeringuga muudetakse arendusala õiguslikku seisundit ning seatakse mingi otstarve (näiteks tuuleenergia tootmine) teistest huvidest ettepoole. Nõnda suunab planeering hilisemat kaalumist. Kuna reeglina ei saa planeeringut pärast selle kehtestamist vaidlustada, on just teemaplaneeringu vaidlustamine õige etapp, milles kontrollida, kas planeeritud ala üleüldse sobib tuuleenergeetika arendamiseks.

Riigikohus: 11 kilomeetri kaugusel asuvad tuulikud ei ole kaebaja vahetus läheduses, mistõttu ei riku tuulikute püstitamine planeeringuga kaebaja õiguseid.

Teiseks leidis Riigikohus, et 11 kilomeetri kaugusel asuvad tuulikud ei ole kaebaja vahetus läheduses, mistõttu ei riku tuulikute püstitamine planeeringuga kaebaja õiguseid. Seega ei muutunud varasem kohtupraktika, mille kohaselt on umbes ühe kilomeetri raadiuses asuvad tuulikud loetud vahetus läheduses asuvateks. Kuna tuulepark ise ei riku kaebaja õiguseid, ei riku Riigikohtu hinnangul kaebaja õiguseid ka tuulepargi keskkonnamõju hindamata jätmine planeeringu kehtestamisel. Samas rõhutas Riigikohus, et kui hiljem selgub ootamatu oluline keskkonnamõju, mis kaasneb planeeringu elluviimisega, saab kaebaja vaidlustada edasisi haldusakte.

Kolmandaks leidis Riigikohus, et kaebuse esitamiseks peab isiku õiguste riive olema rohkem kui ainult teoreetiline. Kuna arendusala asub kaebaja kinnistust rohkem kui 10 kilomeetri kaugusel, ei sega see kinnisasja valdamist, kasutamist ega käsutamist ning ei vähenda kinnisasja väärtust. Pelgalt see, et kinnisasi asub mere ääres, ei tähenda, et kinnisasja omanikul on oluline puutumus kõigega, mis merel toimub.

Riigikohtu otsus asjas 3-22-1312

Valitsus algatas üleriigilise planeeringu “Eesti 2050”

Vabariigi Valitsus algatas 05.01.2023 korraldusega üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise. Planeering koostatakse kogu Eesti riigi territooriumi ja majandusvööndi kohta, mille sisse jäävad ka merealad ja suuremad siseveekogud. Planeering määratleb Eesti asustuse ja üleriigilise transpordivõrgustiku arengu ning muu taristu, sh energeetika-, gaasi- ja sidevõrgustiku ning maapõue kasutamise põhimõtted ja suundumused, samuti väärtuslike maastike ja põllumajandusmaade ja rohevõrgustiku säilimist ja toimimist tagavad meetmed ning suunised maakonnaplaneeringute koostamiseks.

Planeering töötab välja kogu Eesti ruumipoliitika ja kvaliteetse ruumiloome edasised alused, arvestades kestlikku arengut, tervislikku elukeskkonda ja inimsõbralikku (linna)ruumi. Planeering annab ruumilise väljundi kehtivatele ja tulevastele riigi arengudokumentidele (näiteks strateegia „Eesti 2035“) ja suunised suurema täpsusastmega planeeringutele, sh maakonnaplaneeringutele ja kohaliku omavalitsuse planeerimistegevusele. Planeering on aluseks ruumilise arengu otsuste (sh investeeringute) langetamisel valitsusasutustele.

Planeeringu eeldatav koostamise aeg on neli aastat (2023-2026) ja see jaguneb kolmeks etapiks: 1) esimesel aastal töötatakse välja planeeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise programm; 2) järgmisel kahel aastal koostatakse planeering, selle tegevuskava ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne, samuti viiakse läbi vajalikud uuringud; 3) viimasel aastal planeering avalikustatakse, kooskõlastatakse ja lõpuks kehtestatakse Vabariigi Valitsuse poolt.

Varasem üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ kehtestati 30. augustil 2012.

Rahandusministeeriumi veebileht

KLIIMAMUUTUS

IPCC: iga tonn kasvuhoonegaase loeb

IPCC: praegu tegutsedes saab lühikese ajavahemiku jooksul veel tagada elamiskõlbuliku tuleviku tervele inimkonnale.

Märtsis avalikustas valitsustevaheline kliimamuutuste nõukogu (IPCC) kuuenda ülevaateraporti ehk kokkuvõtte inimkonna teaduslikust teadmisest kliimamuutuste kohta. Raporti peamine sõnum: senine tegevus inimkonna süsinikuheite vähendamiseks on olnud selgelt ebapiisav, kuid praegu tegutsedes saab lühikese ajavahemiku jooksul veel tagada elamiskõlbuliku tuleviku tervele inimkonnale.

IPCC: selgete eesmärkidega hästi koordineeritud poliitika, mille kujundamisse kaasatakse avalikkust, aitab oluliselt süsinikuheidet vähendada.

Iga kraadi murdosa võrra soojenemisega süvenevad kliimamuutustega seotud ohud, nagu ekstreemsed ilmastikuolud, veepuudus ning haigustekitajate levik. Ainuüksi olemasoleva fossiilkütuste taristu (kaevanduste, rafineerimistehaste jmt) piiramata kasutamine toob kaasa rohkem kui 1,5-kraadise kliimasoojenemise. Selleks, et oleks 50:50 võimalus hoida kliimasoojenemist 1,5 kraadi piires (nagu lubasid peaaegu kõik riigid Pariisi kokkulepet sõlmides), tuleb kümnendi lõpuks vähendada kasvuhoonegaaside heidet keskmiselt 43% võrra, võrreldes 2019. aastaga ning jõuda kliimaneutraalsuseni 2050. aastaks. Selgete eesmärkidega hästi koordineeritud poliitika, mille kujundamisse kaasatakse avalikkust, aitab oluliselt süsinikuheidet vähendada.

Iga väikseimagi soojenemisega süvenevad kliimamuutuste tagajärjed. Kuna teadus on alates eelmise ülevaateraporti välja andmisest edasi arenenud, on selles raportis antud paljudele kliimamuutustega seotud riskidele varasemast kõrgem ohuhinnang. Kui sel kümnendil tegeleda kiiresti, põhjalikult ja süsteemselt kliimamuutustega kohanemisega, on aga võimalik vähendada kliimamuutustega kaasnevat kahju ja kaotuseid.

Sellest, mida IPCC on varem öelnud kliimasoojenemise hoidmise kohta 1,5 kraadi piires ning kui kaugel on maailm Pariisi kliimaleppe saavutamise kursist, saab lugeda 2022. aasta suvisest ja oktoobrikuu uudiskirjast.

IPCC kuuenda ülevaateraporti lühikokkuvõte

Muudatused seoses taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamisega

Hiljuti on toimunud olulisi õiguslikke arenguid taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Esiteks võttis Riigikogu 15. veebruaril vastu taastuvenergia tootmist puudutava kobarseaduse (696 SE), mis toob mh kaasa olulisi muudatusi ehitus- ja planeerimisõigusesse. Hea ülevaate sellega kaasnevatest tähtsamatest seadusemuudatustest on antud Rohereeglite blogis.

Näiteks näeb seadus nüüd ette, et riigi eriplaneeringu ja maismaa tuuleparki kavandatava KOV eriplaneeringu menetlus võidakse edaspidi lõpetada planeeringu kehtestamisega ka asukoha eelvaliku etapi järel, kui puuduvad ehitise edasist kavandamist välistavad tegurid. Sellisel juhul on ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusloa andmiseks vaja projekteerimistingimusi, merealal hoonestusluba, mille raamistik tuleks panna paika eriplaneeringu kehtestamisel. Seejuures on oluline asjaolu, et neid reegleid võib kohaldada ka pooleliolevatele eriplaneeringu menetlustele, kus pole veel tehtud asukoha eelvaliku otsust. Maismaa tuuleparkide keskkonnamõju hindamise (KMH) kiirendamiseks koostab KMH programmi edaspidi otsustaja (üldjuhul kohalik omavalitsus) ning programm on juba osaks mõju hindamise algatamise otsusest.

Riigikantselei on ette valmistamas veel täiendavat taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise seaduseelnõu, mis on plaanis uue valitsuse ametisse astumisel esimesel võimalusel kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitada. Kõnealuse eelnõuga on plaanis ulatuslikumaid muudatusi loamenetlusse, keskkonnamõjude hindamise protsessi, samuti on plaanis adresseerida asendusmetsastamisega seotud küsimusi. Paralleelselt taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise eelnõuga on Justiitsministeerium kohtumenetluse kiirendamiseks alustanud halduskohtumenetluse seadustiku muudatuste ettevalmistamist. Märtsi alguses esitas Riigikantselei taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise seaduseelnõu põhialused avalikule konsultatsioonile. Eelnõu põhialustes antakse hea ülevaade kõigist olulisematest muudatustest, mida on taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks lähiajal tehtud ja kavas teha.

Detsembris võtsid EL riikide energeetika-ministrid vastu uue EL määruse 2022/2577, millega kehtestatakse ajutised meetmed, mis peaksid hoogustama taastuvenergia tootmist juba lähiaastatel. Määrus avalikustati EL Teatajas 29.12.2022 ning jõustus järgmisel päeval. Määruse otsekohalduvad nõuded kehtivad esialgu poolteist aastat (ehk 2024. a keskpaigani), ent Euroopa Komisjon hindab selle rakendamise käiku alanud aasta lõpus ning võib seejärel teha ettepaneku regulatsiooni kehtivuse pikendamiseks. Uue määruse kohaselt eeldatakse, et taastuvenergia tootmisseadmed, nende ühendused võrguga, vastav elektrivõrgu osa ning salvestusseadmed on projektideks, mille osas esineb „ülekaalukas avalik huvi“. Nimetatud mõistet on kasutatud mitmes EL keskkonna-alases õigusaktis (sh EL loodusdirektiivis, vee raamdirektiivis ja EL linnudirektiivis) rangetest keskkonnakaitsenõuetest erandi tegemise alusena. Loe määrusega kaasnevatest muudatustest lähemalt Rohereeglite blogipostitusest.

Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise seaduseelnõu põhialused

Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (696SE)

Nõukogu määrus (EL) 2022/2577

Riigikogu otsusega muudeti kliimapoliitika põhialuseid aastani 2050

Riigikogu võttis veebruaris vastu otsuse, millega uuendas kliimapoliitika põhialuseid aastani 2050 (KPP). 2017. aastal vastu võetud KPPga lepiti kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis ja poliitikasuundades, mis seavad kliimamuutuse leevendamiseks ning kliimamuutuse mõjudega kohanemiseks teekonna aastani 2050. Kuna pärast KPPd on täpsustunud teaduslik arusaam kliimamuutuse tõsidusest, arenenud oluliselt edasi EL poliitika ning Eesti enda keskkonnaeesmärgid, oli tekkinud vajadus KPPd uuendada. KPP uuendamise eelnõust kirjutasime täpsemalt eelmise aasta suvises uudiskirjas.

Selleks, et teekond kliimaneutraalsuseni oleks selge, on KÕKi hinnangul vahe-eesmärke kindlasti vaja

. Märkimisväärseima muudatusena viidi ka KPPsse sisse eesmärk, et Eesti saavutab 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. KPPst kaotati 2030. ja 2040. aastaks seatud süsinikuheite piiramise vahe-eesmärgid. Nõnda jääb kehtivasse õigusesse alles vaid üks vahe-eesmärk: „Eesti 2035“ kohaselt peab Eesti süsinikuheide vähenema 2035. aastaks 8 miljoni tonnini (2021. aastal oli see ligi 16 miljonit tonni). Kas ja kus uued vahe-eesmärgid kehtestatakse, ei ole teada. Võimalik oleks seda teha näiteks parasjagu koostamisel olevas keskkonna valdkonna arengukavas (KEVAD) või potentsiaalses kliimaseaduses. Selleks, et teekond kliimaneutraalsuseni oleks selge, on KÕKi hinnangul vahe-eesmärke kindlasti vaja.

Käesoleva aasta alguses avaldatud Eesti kasvuhoonegaaside heite inventuuri andmetel kasvas Eesti süsinikuheide 2021. aastal esimest korda pärast 2018. aastal alanud langust. 16% kasvu tulenes energeetikasektorist ning 15% maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektorist, mis on juba alates 2016. aastast aina suurem süsiniku heitja, mitte siduja, nagu näitasid varasemate inventuuride andmed. Transpordi heide kasvas 5%. Võrreldes 1990. aastaga oli tunamulluse aasta süsinikuheide 58% väiksem, kusjuures enamik vähenemist, s.o ligi 50%, toimus 1990ndate alguses.

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Uude riiklikku energia- ja kliimakavasse saavad esmakordselt kirja nii metaani- kui ka vesinikumeetmed

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel koostatakse uut Eesti riiklikku energia- ja kliimakava (REKK). REKK koostatakse EL energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 alusel ning sellega annavad liikmesriigid Euroopa Komisjonile iga 10 aasta tagant ülevaate tegevustest, mida nad teevad CO₂ heite vähendamiseks ja energia kättesaadavuse parandamiseks. Tuleb tähele panna, et REKK on Eesti õiguses üksnes informatiivne dokument, mitte planeerimisvahend: REKKis antakse teada juba olemasolevatest või kavandatud meetmetest, mis on sätestatud seadustes või arengukavades. Midagi uut sellega ei looda.

Võrreldes eelmise REKKiga tuleb uus REKK mitmes küsimuses erinev. Tulenevalt Global Methane Pledge’ist ja Euroopa Komisjoni suunistest tuleb uude REKKi esmakordselt lisada metaaniheite vähendamise eesmärgid ja tegevuskava. Eestil metaani tegevuskava praegu ei ole, see plaanitakse luua 2023. aasta septembriks. Erinevalt eelmise REKK koostamise ajast on Eestil sel korral ette näidata vesinikutehnoloogiate arendamise ning vesiniku kasutuselevõtu meetmed, mis on kirjas värskelt vastu võetud Eesti vesiniku teekaardis.

Aprillis avaldatakse eelnõude infosüsteemis uuendatud REKK kavand ning 10. mail toimub kaasamisseminar. Eesti peab Komisjonile juunikuus esitama REKKi uuendatud kavandi ning uuendatud REKKi lõppdokument tuleb esitada 2024. aasta juunis.

VÄLISÕHU KAITSE

Euroopa Kohus: õhusaastet reguleerivatest direktiividest ei tulene üksikisikutele õigusi nõuda riigilt kahju hüvitamist direktiivi nõuete rikkumise korral (C‑61/21)

Euroopa Kohus selgitas detsembris avaldatud eelotsuses, et õhusaastet reguleerivatest direktiividest (direktiivid 2008/50, 96/62, 1999/30, 80/779 ja 85/203) ei tule üksikisikutele individuaalseid õigusi, mis võivad neile luua õiguse saada liikmesriigilt hüvitist, kui riik on nendest direktiividest tulenevaid nõueid rikkunud. See aga ei välista, et selline kahju hüvitamise nõueõigus ei võiks tuleneda riigisisesest õigusest.

Euroopa Kohus on seoses riigi vastutuse tekkimise tingimustega asunud korduvalt seisukohale, et kahju saanud üksikisikutel on õigus hüvitisele kolme tingimuse üheaegsel esinemisel, nimelt kui rikutud liidu õigusnorm annab neile isikutele õigusi, selle õigusnormi rikkumine on piisavalt selge ning rikkumise ja isikule tekitatud kahju vahel on otsene põhjuslik seos. Sellest järeldub, et ainult niisuguse liidu õigusnormi rikkumine, mille eesmärk on anda õigusi üksikisikutele, võib eespool viidatud kolmest tingimusest esimese alusel tuua kaasa riigi vastutuse.

Käesoleval juhul panevad kõnealused direktiivid sisuliselt liikmesriikidele esiteks kohustuse tagada, et nende territooriumil ja alates teatud kuupäevadest ei ületataks eelkõige PM10 ja NO2 puhul neis direktiivides kehtestatud piirtasemeid, ning teiseks, kui need piirtasemed on siiski ületatud, kohustuse näha ette sobivad meetmed nende ületamiste parandamiseks, eelkõige õhukvaliteedi kavade koostamisega. Kohus leidis, et kuna nende kohustuste üldine eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja kogu keskkonda, ei saa asuda seisukohale, et üksikisikutele või nende isikute kategooriatele on nende kohustuste tõttu antud käesoleval juhul kaudselt individuaalseid õigusi, mille rikkumine võib kaasa tuua liikmesriigi vastutuse üksikisikutele tekitatud kahju eest.

Üksikisikul võib siiski riigisiseste regulatsioonide alusel olla õigus nõuda riigilt kahju hüvitamist mh tuginedes EL õigusest tulenevate õhusaastega seotud nõuete rikkumisele. 

Kohtu sõnul ei väliste eeltoodu aga seda, et riigisisese õiguse alusel võib riigi vastutus tekkida vähem piiravatel tingimustel kui EL õiguse alusel. Teisisõnu võib üksikisikul siiski riigisiseste regulatsioonide alusel olla õigus nõuda riigilt kahju hüvitamist mh tuginedes EL õigusest tulenevate õhusaastega seotud nõuete rikkumisele. Samuti ei ole välistatud võimalus, et asjasse puutuva liikmesriigi kohtud teevad ettekirjutusi, millega kaasneb sunniraha ja mille eesmärk on tagada, et see riik täidaks kohustusi.

Kui liikmesriik ei ole suutnud tagada direktiivides sätestatud õhusaaste piirtasemeid, peavad puudutatud isikud saama riigi ametiasutustelt nõuda, vajadusel kohtu poole pöördudes, et võetaks neis direktiivides nõutud meetmed.

Samuti ei muuda eeltoodu kuidagi Euroopa Kohtu järjekindlat seisukohta, et kui liikmesriik ei ole suutnud tagada direktiivides sätestatud õhusaaste piirtasemeid, peavad puudutatud isikud saama riigi ametiasutustelt nõuda, vajadusel kohtu poole pöördudes, et võetaks neis direktiivides nõutud meetmed. Ühtlasi võivad füüsilised või juriidilised isikud, keda häire- või piirtasemete ületamise oht otseselt puudutab, niisuguse ohu esinemise korral pädevatelt ametiasutustelt nõuda tegevuskava koostamist, pöördudes vajadusel kohtu poole.

Euroopa Kohtu otsus C‑61/21

LOODUSKAITSE

Riigikohus: puhkevõimaluste loomine ja looduse kaitsmine võivad kohaliku kaitseala loomisel üksteist toetada (3-20-1717)

Märtsi alguses tegi Riigikohus otsuse, milles leidis, et looduse kaitsmine ja inimeste võimalus puhata, sh tegeleda tervisespordiga, ei pruugi üksteisele vastu töötada, vaid võivad tihti hoopis üksteist täiendada. Samas märkis kohus, et Jõelähtme vald tegi olulise kaalutlusvea, kui ei arvestanud looduskaitseala loomisel tõsiasja, et on olemas riigi ülekaalukas huvi lubjakivi kaevandamise vastu, mida valitsus väljendas loa andmisega piirkonnas lubjakivi kaevandamiseks.

Riigikohus: Inimeste tervise ja heaoluvajadused langevad sageli kokku ülejäänud eluslooduse vajadustega ning huviga looduskeskkonna kaitseks.

Kohaliku kaitseala võib luua peamiselt inimestele puhkevõimaluste loomiseks, kui kaitse alla võetaval alal on mingisugunegi keskkonnakaitseline väärtus, mis on nimetatud LKS §-s 7 või 43. Viidates Euroopa Komisjoni elurikkuse strateegiale aastani 2030, asus Riigikohus seisukohale, et looduse kaitsmine ja inimestele puhkevõimaluste loomine ei ole tingimata üksteisele vastanduvad eesmärgid. „Inimeste tervise ja heaoluvajadused langevad sageli kokku ülejäänud eluslooduse vajadustega ning huviga looduskeskkonna kaitseks. Looduse kaitse aitab kaasa inimeste vaimse ja füüsilise heaolu tagamisele ning suurendab ühiskonna suutlikkust tulla toime üleilmsete muutuste, terviseohtude ja katastroofidega /.../.“ (p 17) Samuti märkis Riigikohus, et kohaliku kaitsealaga on võimalik kaitse alla võtta mõnd loodusobjekti, mida ei peeta üleriigilise kaitse alla võtmiseks teaduslikult piisavalt huvitavaks või muidu oluliseks.

Riigikohus: kui kohus leiab, et ühe poole tõend küsimuses on arvestamist väärt, ei või kohus jätta kõrvale teise poole esitatud tõendeid sama küsimuse kohta.

Riigikohus heitis ringkonnakohtule ette, et kohus oli arvestanud OÜ Alkraneli tõendit, mille kohaselt maardla kasutuselevõtt ei häiriks luitestiku kasutamist puhkamiseks, jättes kõrvale puhkajaid ja sportijaid ühendavate MTÜ-de kirjad, mis väitsid vastupidist. Riigikohus nentis, et kui kohus leiab, et ühe poole tõend küsimuses on arvestamist väärt, ei või kohus jätta kõrvale teise poole esitatud tõendeid sama küsimuse kohta.

Vald tegi olulise kaalutlusvea, kui ei arvestanud looduskaitseala loomisel tõsiasja, et on olemas riigi ülekaalukas huvi lubjakivi kaevandamise vastu, mida valitsus väljendas loa andmisega piirkonnas lubjakivi kaevandamiseks.

Riigikohus luges kohaliku kaitseala loomise valla poolt siiski õigusvastaseks. Riigikohus leidis, et vald tegi olulise kaalutlusvea, jättes arvestamata, et riik oli andnud kaevandusloa ning oli seega andnud prioriteedi üleriigilisele olulisele huvile ehituslubjakivi kaevandamiseks. Seepärast jättis Riigikohus jõusse ringkonnakohtu otsuse, millega kohus tühistas Jõelähtme valla otsuse luua Ojaveere kinnistule kohalik looduskaitseala. Samas tühistas ringkonnakohus teises menetluses Ojaveere kinnistul kaevandamiseks väljastatud loa, mis tähendab, et see, kas kinnistul hakatakse kaevandama lubjakivi või säilivad luited, on endiselt lahtine.

Riigikohtu otsus asjas 3-20-1717

MEREKAITSE

ÜRO lõi raamistiku avamere elurikkuse kaitsmiseks

Pärast 20 aastat kestnud kõnelusi jõudsid ÜRO läbirääkijad  5. märtsil kokkuleppele, kuidas kaitsta mere-elurikkust avamerel ehk aladel, mis jäävad rannikust rohkem kui 200 meremiili kaugusele. Seni polnud rahvusvahelises õiguses instrumenti, millega kaitsta riikide majandusvööndist välja jäävat merd. Kokkulepe annab raamistiku merekaitsealade loomiseks, mis on vajalik, et viia ellu COP15-l seatud eesmärk võtta 2030. aastaks kaitse alla 30% maismaast ja merest. Samuti pandi paika põhimõtted merest leitud geneetilise materjali õiglaseks jagamiseks ning loodi kohustus viia läbi keskkonnamõju hindamine tegevuste puhul, mis võivad mereelustikku ohustada, näiteks merepõhja kaevandamine. Lepe jõustub, kui selle on ratifitseerinud vähemalt 60 riiki.

Riikide jurisdiktsiooni alt välja jäävate alade mere-elurikkuse kaitse ja jätkusuutliku kasutamise kokkulepe (viimistlemata tekst)

BBC artikkel (08.03.2023)

The Guardian artikkel (05.03.2023)

JÄÄTMED

Riigikogu võttis vastu seadusemuudatused ühekordse plasti direktiivi ülevõtmiseks

Seadusega keelatakse lasta turule nii ühekordselt kasutatavaid plasttooteid kui ka oksüdantide toimel lagunevaid plastist tooteid.

Kirjutasime oktoobrikuu uudiskirjas, et tulemas on olulised muudatused seoses ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisega. Riigi Teatajas avaldati märtsis jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seadus, mille eesmärk on vähendada ühekordsete plasttoodete mõju keskkonnale ja inimeste tervisele ning edendada üleminekut ringmajandusele, milles kasutatakse uuenduslikke ja säästvaid ärimudeleid, tooteid ja materjale. Seadusega keelatakse lasta turule nii ühekordselt kasutatavaid plasttooteid kui ka oksüdantide toimel lagunevaid plastist tooteid.

1. jaanuarist 2024 avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduvkasutatavaid anumaid ja söögiriistu.

Seadusega nähakse ette, kuidas vähendada ühekordsete plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist 2026. aastaks. Näiteks on 1. jaanuarist 2024 avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduvkasutatavaid anumaid ja söögiriistu.

Seadusega täpsustatakse ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite liigiti kogumise nõudeid. 2029. aastaks tuleb saavutada kaalupõhiselt 90 protsendi ulatuses ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite liigiti kogumine. Lisaks nähakse ette teadlikkuse suurendamise abinõud, et motiveerida tarbijaid vastutustundlikult käituma ja vähendama ühekordsetest plasttoodetest tekkivat prügi.

Seadus jõustub 01.05.2023.

Riigi Teataja uudis

Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seadus

JAHINDUS

Muudeti jahiseaduse sätteid

Riigikogu täiendas jahiseadust puudutavaid sätteid. Ühelt poolt piiratakse pliisisaldusega laskemoona kasutamist märgaladel, teisalt hakkab seadus lubama kasutada hallhülge jahil mootorsõidukit. Samuti laiendati Keskkonnaameti õigust teha jahipidamises erisusi sigade Aafrika katku leviku tõkestamise kõrval ka teiste ulukite kaudu levivate haiguste tõkestamiseks ning tehti selgemaks põdra, punahirve, metssea ja metskitse jahiloa väljastamise korra sõnastust, kuna seaduse mõtte vastu kiputi eksima.

Muudatused jõustuvad 01.04.2023.

Riigi Teataja uudis

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Soovitused kliimamõju hindamiseks ning kliimakaalutluste arvesse võtmiseks

Keskkonnaõiguse Keskusel on valminud suunis, mis annab soovitusi kliimamõju hindamiseks KMHs ja KSHs ning kliimakaalutluste arvesse võtmiseks haldusotsustes. Suunis on mõeldud abivahendiks kohalikele omavalitsustele, otsustajatele, mõjuhindajatele, vabaühendustele ja teistele keskkonnamõju hindamisse kaasatud osapooltele. 

Loe lähemalt

Analüüs: RMK tegevust reguleerivad õigusnormid võimaldavad Eesti riigimetsa majandada läbipaistmatult

Eestimaa Looduse Fond (ELF) avalikustas 16. märtsil KÕKi ja ELFi ekspertide koostöös valminud analüüsi „RMK roll ja kohustused metsakasutuse otsuste tegemisel“, mis vaatles RMK erinevaid ülesandeid riigimetsa vardjana, mille hulgas on nii riigile tulu teenimine kui ka loodusväärtuste kaitse. 

Loe lähemalt

Analüüs: Eesti vajab mõjusaks kliimapoliitikaks tugevat kliimaseadust

Värske analüüs jõuab järeldusele, et Eesti vajab õigusselguse loomiseks ning mõjusaks kliimapoliitikaks kliimaseadust. Seatud kliimaeesmärkideni jõudmiseks peab seadus olema selge, toetuma teadusele, sisaldama kliimaeesmärke ning selget vastutust nende täitmise eest.

 Loe lähemalt

Keskkonnaõiguse Keskusel on valminud kliimaõigust tutvustav materjal noortele

2022. aastal pühendas KÕK mitmeid kliimaõigust puudutavaid tegevusi noortele. Tegevused jagunesid temaatiliselt kolmeks: kliimamuutus ja inimõigused, kliimakaebused ning mida saab igaüks teha kliima heaks. 

Loe lähemalt

Kertu Birgit Anton: kehtiv õigus ei ole veel järele jõudnud keskkonnakriiside tõsidusele ja vajadusele kiiresti tegutseda

Märtsis asus KÕKi juristi abina tööle Kertu Birgit Anton, kes tegutseb ka Fridays for Future Eesti keskkonnaaktivistina. Ühtlasi on tal käsil juuraõpingud Tartu Ülikoolis. Tööle asumise puhul küsisime Kertu Birgitilt mõned küsimused ja kõige lõpuks ühe soovituse. 

Loe lähemalt

Keskkonnaühendused saatsid ettepanekud koalitsioonileppesse

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ja Fridays for Future Eesti saatsid valitsusläbirääkijaile soovitused, milles on luubi all kliimapoliitika, energeetika, metsanduse, põllumajanduse ning elurikkuse kaoga seonduvad olulised kitsaskohad. 

Loe lähemalt

Avalik pöördumine Sõrve looduskaitseala kehtestamiseks

Eesti keskkonnaühenduste, kohalike seltside ning kogukondade üleskutse Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallasele ja Vabariigi Valitsusele Sõrve looduskaitseala moodustamiseks. 

Loe lähemalt