29. novembrist 10. detsembrini Cancunis, Mehhikos toimunud ÜRO kliimamuutuse alasel konverentsil õnnestus saavutada midagi, mis Kopenhaageni kohtumisel ei õnnestunud – kokkulepe, millega nõustusid põhimõtteliselt kõik osapooled (erandina oli teksti vastu Boliivia delegatsioon). Asjaolu, et kliimakõnelused ei lõppenud järjekordse tagasilöögiga, annab lootust nende jätkamise otstarbekuse osas.Samas leidub osapooli, kelle arvates ei anna asjaolu, et konverentsil saavutati enamat kui patiseis, veel rõõmustamiseks põhjust. Ka juhul, kui kõiki kokkulepitud meetmeid rakendada, ei ole sellega võimalik tagada globaalse temperatuuri tõusu alla kahe kraadi - piirmäära, mille ületamise korral on paljude teadlaste hinnangul tagajärjed katastroofilised ning mis võeti eesmärgiks ÜRO kliimamuutuse raamkonverentsi Kopenhaageni kohtumisel. Samuti ei jõutud mingi tulemuseni Kyoto protokollile järgnevate sammude osas. Seetõttu ootavad osapooli järgmisel aastal Lõuna-Aafrikas Durbanis taaskord ees rasked läbirääkimised.

Euroopa Liidu seisukohad konverentsi eel

Euroopa Parlament pidas konverentsi eel vastu võetud resolutsioonis esmatähtsaks läbirääkimistel juhtpositsiooni haaramist Euroopa Liidu poolt. Selleks tuleks Parlamendi hinnangul EL-il astuda ka omapoolseid samme - võtta eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni aastaks 2020 30% võrra senise 20% asemel, täita kiirelt oma lubadus eraldada arenguriikidele "kiire stardi" raha 7,2 miljoni euro ulatuses ning iga-aastaselt eraldada globaalsesse kliimavõitlus vastasesse fondi 30 miljardit eurot (lisaks senisele arenguabile). Lisaks sellele peeti tähtsaks metsade kaitset läbi ÜRO initsiatiivi „REDD+“ (metsade raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamine arengumaades).

Euroopa Nõukogu võttis oma seisukohad vastu juba oktoobris, pidades omaltpoolt tähtsaks ühtse õiguslikult siduva vahendi kasutamist Kyoto protokolli I kohustusteperioodile järgnevaks ajaks (või ka Kyoto II kohustusteperioodi loomist). Nõukogu rõhutas vajadust vähendada kasvuhoonegaaside ülemaailmseid emissioone aastaks 2050 50% võrra, samuti metsade kaitse ning emissioonide kontrolli (järelevalve) mehhanismide tähtsust. Täpsemalt saab Nõukogu seisukoha kohta lugeda meie eelmise kuu uudiskirjast.

Üheks tähtsaimaks Cancuni kohtumise tulemuseks peetakse nn rohelise fondi loomise otsustamist. Selle fondi suuruseks plaanitakse aastani 2020 100 miljardit dollarit aastas ning rahastajateks oleksid arenenud tööstusriigid, abisaajateks aga arenevad riigid, keda toetatakse nende vahenditega kliimamuutuste vastu võitlemisel ning selle tagajärgedega kohanemisel. Fondi juhatusse hakkab kuuluma 24 liiget, 12 liiget arenenud riikidest ning teist sama palju arenguriikidest. Esialgseks fondivalitsejaks saab Maailmapank, 3-aastase perioodi lõppedes on võimalus fondivalitseja välja vahetada. Lühemas perspektiivis on arenenud riikidel plaanis suunata aastatel 2010-2012 30 miljardit dollarit nn "kiire stardi" raha kliimamuutuste vähendamisesse ning nendega kohanemisesse. Kohanemisvahendite jagamisel eelistatakse kõige haavatavamaid riike, näiteks kõige vaesemaid ja väikestel saartel asuvaid riike.

Konverentsil otsustati luua ka tehnoloogiamehhanism, mille eesmärgiks on senisest tõhusamalt vahendada kliimamuutusega võitlemiseks vajaliku tehnoloogia levikut ja koostööd ka erasektori arendusasutuste vahel. Mehhanismi raames ning selle toimimise tagamiseks luuakse Tehnoloogia Täitevkomitee ja Kliimatehnoloogia Keskus. Viimane vastutab ka loodava Kliimatehnoloogia Võrgustiku toimimise eest, mis peaks ühendama erinevaid valdkonna organisatsioone ja asutusi.

Lisaks eelnevatele organitele otsustati luua Kohanemiskomitee, mis vahendaks osapoolte teadmisi seoses kliimamuutusega kohanemisega. Teiste eelnimetatutega võrreldes on see idee ebaküpsem, nimelt oodatakse järgmise aasta 21. veebruariks selle organiga seotud üksikasjade kohta alles liikmesriikide arvamusi, mille järel pannakse paika organi täpne organisatsioon, protseduurireeglid jms.

Senisest enam tähelepanu saavad ka metsad kliimamuutuste kontekstis, nimelt soovitatakse arenevatel riikidel arenenud riikide rahastusel koostada metsastrateegiad ning luua läbipaistvad ja lihtsad jälgimissüsteemid metsade seisundi kohta ülevaate saamiseks.

Kriitika Cancuni konverentsi aadressil

Kuigi Cancuni konverentsi protsess kujutas endast sammu edasi, kuna riigid suutsid mõningates asjades kokku leppida, on lõpliku kokkuleppe kohta avaldatud ka kriitilisi seisukohti. Esimene neist puudutab siduva kasvuhoonegaaside vähendamise mehhanismi loomist Kyoto protokolli I kohustusteperioodi järgseks perioodiks. Kyoto protokoll, mida peetakse ÜRO kliimamuutuse raamkonventsiooni tähtsaimaks alldokumendiks, seab arenenud riikidest osapooltele kindlad siduvad kohustused seoses kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamisega. Kuigi mitmed suured tööstusriigid nagu Ameerika Ühendriigid, Hiina ja India ei ole endale protokolli alusel siduvaid kohustusi võtnud, peetakse seda kliimamuutusega võitlemisel üheks olulisimaks mehhanismiks, kuna kohustab mitmeid suuri emiteerijaid kasvuhoonegaaside tootmist vähendama. Protokolli osapoolte I kohustusteperiood lõpeb aga juba 2012. aastal.

 Selles valdkonnas ei õnnestunud Cancunis uut kokkulepet saavutada, pigem taaskinnitasid osapooled oma erimeelsusi. Kuigi lõppresolutsioonis leidub lubadus töötada selle nimel, et II kohustusteperiood järgneks I koheselt pärast viimase lõppemist, väljendasid mõned protokolli osapooled oma selget vastumeelsust praeguse olukorra jätkumise suhtes. Kanada, Jaapani ja Venemaa delegatsioonid teatasid kohtumisel, et ei kavatse osaleda leppes, mis ei kohusta kõiki maailma suurimaid kasvuhoonegaaside emiteerijaid (eelkõike USA-d ja Hiinat). Viimased ei ole aga hetkel valitsevat poliitilist olukorda arvestades ühinemisega nõus.

Samuti ei ole kokkulepitud meetmed piisavad, hoidmaks Maa keskmise temperatuuri tõusu alla 2 kraadi Celsiuse järgi, mis on paljude teadlaste arvates maksimaalne „ohutu" temperatuuritõus, ning mis võeti aluseks Kopenhaagenis kliimakohtumise lõppdokumendis.. Kuigi vastuvõetud dokumendis lepiti kokku, et kahekraadine temperatuuritõus Maal on eesmärgiks, mis on kõige katastroofilisemate tagajärgede ärahoidmiseks vajalik, saavutataks ÜRO arvutuste kohaselt kõigi meetmete rakendamisel vaid 60% vajalikust. Seejuures ei tagaks kahekraadine temperatuuritõus ÜRO hinnangul endiselt kõige haavatavamate gruppide elujäämist.

Seega võib kokkuvõttes öelda, et kuigi Cancuni kohtumist ei saa kindlasti pidada läbikukkumiseks, on sellel saavutatud edu vaid suhteline. Seega jääb loota, et riigid jätkavad vahepealsel perioodil läbirääkimisi ning järgmisel aastal Durbanis toimuval konverentsil saavutatakse suuremaid edusamme.

Vt ka KÕKi seniseid ülevaateid ÜRO kliimamuutuse raamkonverentsi osapoolte kohtumiste kohta:

• Euroopa Komisjon esitas ettepanekud ülemaailmse Kopenhaageni kliimakokkuleppe kohta (2009 veebruar)

• ÜRO kliimaläbirääkimiste ettevalmistav tekst avalikustatud (2009 juuni)

• ÜRO kliimaläbirääkimiste Bonni vooru tulemused tagasihoidlikud (2009 juuli)

• Euroopa Liit plaanib käimasoleval Kopenhaageni sdf

• kliimakonverentsil laiaulatuslike siduvate kohustuste läbisurumist (2009 detsember)

• Kopenhaageni kliimakonverents: siduvat lepet ei sündinud (2010 jaanuar)

• Riigid esitasid oma eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks vastavalt Kopenhaageni leppele (2010 veebruar)

• Euroopa Liit ja kliimamuutus: Kopenhaageni kohtumise järel uutele tegudele (2010 märts)

• Jätkuvad arutelud kliimamuutuste alaste jõupingutuste osas pärast Kopenhaageni konverentsi (2010 aprill)

• Euroopa Liidu Nõukogu valmistub Cancúni kliimakohtumiseks (2010 november)

Vt ka ÜRO pressiteadet Cancuni konverentsi tulemuste kohta (inglise keeles, pdf-formaadis)

Vt ka Cancunis saavutatud kokkulepete tekste ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kodulehel

Tagasi uudiskirja juurde