KESKKONNAJÄRELVALVE
Riigikogu menetleb KKI valveaega
ja elektroonilisi andmekogusid puudutavaid keskkonnajärelevalve seaduse
muudatusi
4. juunil võttis
Riigikogu menetlusse keskkonnajärelevalve seaduse täiendamise eelnõu, millega
plaanitakse Keskkonnainspektsioonile (KKI) anda õigus pidada objekti
kontrollimise ja õiguserikkumiste andmekogusid. Samuti antaks eelnõuga
inspektoritele võimalus täita oma ülesandeid ka väljaspool tavalist tööaega (nö
valveajal). Kajastasime eelnõu sisu lähemalt KÕKi 2012. a oktoobrikuu
uudiskirja uudises, kui
eelnõu esitati ministeeriumide kooskõlastusringile. Eelnõu kohaselt oleks
keskkonnainspektoritel kuus kuni 250 tundi valveaegaEelnõu esialgse
versiooniga võrreldes on täpsustatud andmekogude mõisteid ning andmekogudesse
kogutavate andmete valdkondi ja teemasid (kategooriaid). Näiteks peaks objekti
kontrollimise andmekogu sisaldama eelnõu kohaselt ka teateid kalalaevade
sadamasse saabumise kohta. Viimase ajendiks on EL Nõukogu määrusest
(EÜ) nr 1224/2009
(millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade
järgimise tagamiseks) tulenev kohustus koguda infot kalalaevade sadamasse
saabumise kohta. Täpsem andmekogudesse esitatavate andmete koosseis,
säilitamise tähtaeg, väljastamise ja andmekogu pidamise kord plaanitakse siiski
sätestada konkreetse andmekogu põhimääruses. Teiseks jäeti
eelnõust välja inespektorite valveaja täpsem regulatsioon, kuna see on juba
ette nähtud 1. aprillist 2013.
a jõustunud avaliku teenistuse seaduses. Lisaks on
muudetud keskkonnainspektorite valveaja maksimaalset kestust. Kui eelnõu
esialgse versiooni kohaselt oli see 350 tundi kuus, siis
ministeeriumidevahelise kooskõlastusringi läbimise järgselt on kestust
vähendatud 250 tunnini kuus. Eelnõu tekst ja
seletuskiri Riigikogu kodulehel
SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL
Uus määruse eelnõu keskkonnakomplekslubade
vorminõuete kohta
Keskkonnaministeerium
avalikustas 30. mail Eelnõude Infosüsteemis keskkonnaministri
määruse „Keskkonnakompleksloa taotluse ja selle lisade vormid ning
keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja vorm“ eelnõu. Eelnõuga määratletaks kompleksloa ja
selle taotluse koosseisu kuuluvad andmed ja vormid ning loa sisu täpsustavad
nõuded. Eelnõuga plaanitakse Eesti õigusesse üle võtta teatud EL direktiivi
2010/75/EL (tööstusheite
direktiiv) artiklid. Eelnõus nõutakse kompleksloa
taotlemisel täiendavate dokumentide esitamistUue eelnõu
koostamise ajendiks on tööstusheite seaduse (THS) jõustumine, millega tunnistati
kehtetuks saastuse kompleksse
vältimise ja kontrollimise seadus ja selle alusel antud kaks keskkonnaministri (KKM) määrust: KKM määrus nr 6 „Keskkonnakompleksloa sisu
täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid” ja KKM määrus nr 10 „Keskkonnakompleksloa taotluse
lisade vormid ja nende täitmise juhis”. Kehtiva õigusega
võrreldes ei plaanita täiesti uusi nõudeid kehtestada, ent kavatsetakse
täpsustada kompleksloa ja selle taotluse koosseisu kuuluvaid andmeid (nt lisada
kompleksloas loetletud andmetele pinnase ja põhjavee saastatuse seire nõuded).
Lisaks tuleks käitajail eelnõu kohaselt kompleksloa taotlusmaterjalide hulgas
esitada mõningaid uusi dokumente. Teiste seas tuleb (vastavalt THS §-le 29)
lisada dokumendid, mis võimaldavad tuvastada käitise tegevuskoha kasutamise
õigusliku aluse ning annavad avalikkusele kergesti mõistetava mittetehnilise
ülevaate käitisest ja selle tegevusest. Eelnõu tekst ja
seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis KÕKi 2013. a maikuu
uudiskirja uudis uue tööstusheite seaduse kohta
Riigi Teatajas
avaldati määrus, mille sisu eelnõuna kajastasime maikuu uudiskirjas.
VÄLISÕHU KAITSE
Eelnõud muudaks põletusseadmete
heite piirväärtuseid senisest rangemaks
Mai lõpus
avalikustas Keskkonnaministeerium kaks eelnõud, mis reguleeriksid saasteainete
sisaldust suurte põletusseadmete (soojusvõimsusega üle 50 MW) ja jäätmepõletustehaste õhuheites. Muudatused on ajendatud EL direktiivi
2010/75/EL (tööstusheite
direktiiv) ülevõtmise vajadusest; vastavad heite piirväärtused on kehtestatud
direktiivi lisades V ja VI. Määruste aluseks on tööstusheite direktiivi Eesti
õigusesse ülevõttev tööstusheite seadus, mis jõustus 1. juunil ja mida
kajastasime lähemalt maikuu uudiskirjas. Olemasolevatele põletusseadmetele hakkavad uued ja rangemad nõuded kehtima
alates 2016. aastastSuured põletusseadmed ehk põletusseadmed, mille soojusvõimsus ületab 50
MW, on kogu ELis üheks suurimaks
õhusaasteallikaks, mille saaste ületab tihti ka riigipiire. Seetõttu on nende
heite piirväärtusi EL poolt reguleeritud juba 1980. a lõpust. Uute,
rangemate heite piirväärtuste kohaldamine sõltuks eelnõu kohaselt sellest, kas
tegemist on uute või juba olemasolevate seadmetega. Uute põletusseadmete puhul
kehtiksid rangemad nõuded juba 1. juunist 2013. a. Olemasolevate
põletusseadmete puhul antaks aga üleminekuaeg ning uued nõuded hakkaksid
kehtima alates 1. jaanuarist 2016.
a. Saasteained, millele eelnõu seab piirväärtuseid, on
vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid (NOx), süsinikoksiid (CO) ja tahked
osakesed (PM), põlevkivikateldele on seejuures väävli osas võimalik
piirväärtuste asemel kohaldada väävliärastusastmeid. Määruse eelnõu
seletuskirja kohaselt on Eestis kokku 16 suurt põletusseadet –
soojuselektrijaama (SEJ). Mitmes neist on eelnõu seletuskirja kohaselt uute
nõuete tõttu plaanis teha muudatusi, nt paigaldatakse neljale Eesti
elektrijaama põlevkivi energiaplokile lämmastikupüüdeseadmed. Jäätmepõletus- ja koospõletustehastes (st tehastes, kus põletatakse jäätmeid
koos muu kütusega) hakkaksid teise eelnõu kohaselt alates 1. jaanuarist 2016. a samuti kehtima
varasemast rangemad nõuded. Nõuded on senisest mõnevõrra erinevad, sõltudes muuhulgas
sellest, kas tegemist on uute või juba olemasolevate seadmetega. Eelnõus
seataks piirväärtused vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOx) ja
tahkete osakeste (PM), samuti raskemetallide, dioksiinide ja furaanide heitele.
Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt on Eestis vaid üks jäätmepõletustehas –
hiljuti rajatud Iru elektrijaama jäätmepõletusplokk; koospõletustehasena
käsitletaks Kunda Nordic tsemenditehast, kui selles kasutatakse kütusena
jäätmeid. Suurte põletusseadmete
heite piirväärtusi sätestava määruse eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude
Infosüsteemis Jäätmepõletus- ja
koospõletustehaste heite piirväärtusi sätestava määruse eelnõu tekst ja
seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis
Uute määruste eelnõud orgaaniliste lahustite kasutajatele
Keskkonnaministeerium on avalikustanud kahe määruse eelnõud, mis
puudutavad orgaaniliste lahustite kasutamist. Uute määruste andmine on tingitud
tööstusheite seaduse (THS) jõustumisest, millest kirjutasime pikemalt eelmise kuu uudiskirjas. Orgaanilistest lahustitest lendub kergesti kahjulikke aineid, mis võivad
koosmõjus päikesevalguse ja lämmastikoksiididega tekitada mh inimtervisele
ohtliku osooni kõrgeid kontsentratsioone. Selliseid lahusteid kasutatakse nt
jalatsitööstuses, farmaatsiatööstuses, erinevat laadi pindade töötlemisel,
autoremonditöökodades, keemilises puhastuses, trükitööstuses jne. Orgaaniliste
lahustite kasutajad peavad jälgima lahustite kasutamise mahtu ning järgima
lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heite piirväärtusi või koostama kava
nende heite vähendamiseks. Loakohustuseta orgaaniliste
lahustite kasutajad peavad edaspidi end registreerima, et riigil oleks neist
ülevaadeEsimene uus eelnõu sätestab orgaanilisi lahusteid kasutava käitise
registreerimise teate vormi ja registreerimistõendi vormi. See on mõeldud
ettevõtetele, kelle tegevuste maht või tekkiv LOÜ-de heitkogus on nii väike, et
neil ei ole kohustust taotleda keskkonnakompleksluba ega välisõhu saasteluba
(peamiselt väikesed keemilised puhastused). Senikehtinud õiguses sellist
registreerimiskohustust ei olnud, THS-s reguleerib seda §
134. Registreerimiskohustuse eesmärgiks on anda riigile ülevaade orgaanilisi
lahusteid kasutavatest käitistest ja vajadusel kontrollida nende tegevuse
nõuetele vastavust. Teise eelnõuga kehtestataks LOÜ-de heitkoguste vähendamise kava ja
lahustite kasutuskava koostamise nõuded ja rakendamise juhised. Ka senikehtinud
õiguses olid selliste kavade koostamise kohustus ja nõuded olemas (vt KKM
2004. a määruse nr 114 lisa 15 ja 16), uue määrusega nõuetes olulisi
sisulisi muudatusi ei tehtud. Orgaanilisi lahusteid kasutava käitise registreerimise teate vorm ja
registreerimistõendi vorm (eelnõu) Lenduvate orgaaniliste
ühendite heitkoguste vähendamise kava ja lahustite kasutuskava koostamise
nõuded ja rakendamise juhised (eelnõu)
VESI
Riigikogu võttis vastu veeseaduse
muudatused veekaitse ja üleujutusohu riskide hindamise nõuete osas
12. juunil võttis Riigikogu vastu veeseaduse muudatused, millega
plaanitakse täpsustada ja muuta veekaitsenõudeid ning võtta Eesti õigusesse
korrektselt üle EL direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta ja EL direktiiv 91/676/EMÜ (nitraadidirektiiv). Eelnõu sisu kajastasime
lähemalt KÕKi 2012. novembrikuu uudiskirja uudises ning 2013. a märtsikuu
uudiskirja uudises. Lämmastiku ja fosfori
piirnormide seadmine looduslikele rohumaadele on jätkuvalt vastuoluliseks
küsimuseks Eelnõu menetlemisel Riigikogus tehti sellesse mitmeid sõnastuslikke
täpsustusi, ent ka paar sisulist muudatust. Ühe muudatusena on muudetud „kuja“
mõistet, et vältida olukorda, mille tagajärjel tuleks viimase 10 aasta jooksul
paigaldatud kütusemahutid (hetkel nõuetekohased) ümber ehitada, kuna need ei
oleks olnud kooskõlas eelnõus sätestatuga. Muudatusettepaneku põhjenduste
kohaselt nõuab kehtiv õigus kuja ehk kütusemahutite ja kanalisatsiooniehitiste vähima
kauguse ettenägemist üksnes tsiviilhoonest (nt elamu, ravi-, haridus-,
spordihoone), ent mitte näiteks tootmishoonest. Esialgse eelnõu kohaselt oleks
aga olnud nõutud kanalisatsiooniehitiste ja naftasaaduste hoidmisehitiste
vähima kauguse ettenägemine mistahes hoonest. Teise muudatusena kaotati piirang, mille kohaselt ei tohiks lämmastiku ja
fosfori piirnormi (170 kg
lämmastikku/ha ja 25 kg
fosforit/ha aastas) ületada karjatamisel tekkiva sõnniku mõjul lisaks
haritavale maale ka looduslikul rohumaal. Muudatusettepaneku taga on eelnõu
seletuskirja kohaselt lihaveisekasvatajate jt loomakasvatajate surve, kes
pidasid piirangut ebaproportsionaalselt koormavaks. Samas tuuakse aga välja, et
eelnõu algataja (Keskkonnaministeerium) oli muudatustele vastu, kuna loomade
talvisel väljaspidamisel tekivad talvituspaikadesse suured
sõnnikukontsentratsioonid, mis on lume sulades olulisteks
punktreostusallikateks. Seetõttu plaanib ministeerium jätkata sel teemal
osapooltega konsulteerimist. Eelnõu tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel
Muutusid nõuded veeproovide
võtmiseks
31. mail
jõustusid muudatused keskkonnaministri 2002. a
määruses nr 30, milles on
sätestatud veeuuringute käigus mereveest, pinnaveest, põhjaveest, reo- ja
heitveest ning reoveesettest proovide võtmise meetodid. Osad muudatused
puudutavad otseselt proovide võtmise nõudeid, nt lisatakse kaks uut
proovivõtumeetodit, samuti sätestatakse, kui sügavalt tuleb võtta
pinnaveeproovi jõevees (üldjuhul 25
cm) jm. Samuti sätestatakse määrusega ühtne proovivõtu
protokolli vorm. Lisaks on
määrusesse läbivalt lisatud viide rahvusvahelistele (ISO) standarditele, mille
järgimisel loetakse nõuded täidetuks. Standardi järgimine ei ole otseselt
kohustuslik, ent kui standardeid ei ole järgitud, tuleb proovivõtu
dokumentatsioonis tõendada, et proovi võtmise meetod oli jälgitav ja selle
tõendatus tagatud. Määruse nr 30
muudatused Riigi Teatajas Määruse nr 30
terviktekst Riigi Teatajas
MEREKAITSE
Uus
EL direktiiv peab tagama avamerel nafta ja gaasi tootmise ohutuse
Euroopa Parlament ja EL Nõukogu on kiitnud heaks direktiivi eelnõu, mis
hakkab reguleerima avamerel nafta ja gaasi tootmise ohutust. Kajastasime eelnõu
esitamist Komisjoni poolt (algselt küll EL määruse, mitte direktiivi eelnõuna) 2011. a novembrikuises
uudiskirjas ning
parlamendi ja EL nõukogu mitteametlikku kokkulepet direktiivi osas käesoleva aasta märtsis. Komisjon tegi ettepaneku EL nõuete kehtestamiseks pärast Deepwater Horizon
õnnetust Mehhiko lahes 2010.
a aprillis, kuivõrd ka EL liikmesriikide vetes on
hulgaliselt nafta- ja gaasiplatvorme. Nafta- ja gaasifirmadel tuleb uute nõuete
kohaselt tõendada oma võimekust võimalike õnnetusjuhtumite korral tekkiva kahju
eest vastutada, samuti tuleb neil enne tegevuse alustamist koostada ohuaruanded
ning õnnetusjuhtumitele reageerimise kavad. Direktiiv jõustub 20 päeva möödumisel selle avaldamisest Euroopa Liidu
Teatajas, liikmesriikidel on direktiivi ülevõtmiseks aega kaks aastat. Euroopa Parlamendi
pressiteade (ingl k) Euroopa Nõukogu
pressiteade (pdf, ingl k) Vastuvõetud direktiivi
eelnõu tekst (pdf, ingl k)
JÄÄTMED
Euroopa Komisjon ootab
seisukohti jäätmekäitluse eesmärkide kohta
Euroopa Komisjon
on avanud avaliku konsultatsiooni, et koguda seisukohti, kas ELi jäätmealastes
õigusaktides tuleks muuta jäätmete ringlussevõtu ja korduvkasutamise eesmärke,
ning kuidas seda teha. ELi kehtivate
normide kohaselt tuleks 2020. aastaks 50% olme- ja majapidamisjäätmetest ning
70% ehitus- ja lammutusjäätmetest võtta ringlusse või korduvkasutada. Komisjoni
hinnangul on tänu neile eesmärkidele olukord juba tunduvalt parem ning
majanduslik surve jäätmekäitluse tõhustumiseks on suurenenud. Samas uurib
Komisjon, kas kehtivaid eesmärke tuleks veelgi rangemaks muuta (ning kas
seejuures tuleks arvestada iga liikmesriigi eripära), või kehtestada uued eesmärgid,
mis aitaksid jäätmeteket vältida või seada erinevaid sihte eri jäätmevoogude,
materjalide või toodete lõikes. Avaliku
konsultatsiooni näol on tegemist osaga erinevate EL jäätmealaste nõuete
ülevaatusest, mis on juba vastavates õigusnormides 2014. aastaks ette nähtud.
Konsultatsiooni raames saavad kõik huvilised seisukohti esitada kuni 10. septembrini 2013. a. Konsultatsiooni
veebileht
(ingl k) Euroopa Komisjoni pressiteade koos taustamaterjalidega
Riigi Teatajas avalikustatud JääTS §
131 muudatused on seotud suletud prügilate korrastamise tähtaja pikendamisega 2015. a 31. detsembrini,
muudatuste ajendite kohta saate täpsemalt lugeda KÕKi 2013. a maikuu uudiskirjast.
OHTLIKUD AINED
EL-s
piirati mesilaste kaitseks ajutiselt kolme neonikotinoid-pestitsiidi kasutamine
Euroopa Komisjon võttis 24. mail vastu määruse, millega
piiratakse kolme neonikotinoid-pestitsiidi (klotianidiin, imidaklopriid ja
tiametoksaam) kasutamist,
sest nende pestitsiidide kohta on leitud, et need kahjustavad Euroopa
meemesilaspopulatsioone. Eelnõu kohaselt on keelatud nende taimekaitsevahenditega
töödeldud seemnete müük selliste taimede ja teraviljade osas, mis tõmbavad ligi
mesilasi ja tolmeldajaid. Piirang jõustub 1. detsembril 2013 ja see vaadatakse läbi hiljemalt kahe
aasta jooksul. Allikas: Euroopa Komisjon Euroopa Komisjoni pressiteade Euroopa Komisjoni
rakendusmääruse tekst Euroopa Liidu Teatajas (pdf)
KIIRGUS
EL Nõukogu kiitis heaks uue
kiirguse raamdirektiivi eelnõu osas saavutatud kokkuleppe
4. juunil kiitis
EL Nõukogu heaks kokkuleppe uue EL kiirguse
raamdirektiivi eelnõu
osas. Eelnõuga plaanitakse kehtestada põhilised ohutusnormid, mille eesmärgiks
on inimeste ja looduse kaitse ioniseeriva kiirguse eest. Kiirguse raamdirektiiv ühendab
viis varasemat kiirgusohutust reguleerivat direktiivi Uus eelnõu
põhineb aastatepikkusel rahvusvahelistel kiirgusekaitse uuringutel ning sellega
plaanitakse hõlmata mitmed valdkonnad – nii meditsiin, tööstus kui
jäätmekäitlus, aga ka kiirguskaitsealane haridus, koolitused ja informeerimine.
Raamdirektiiv ühendab ja muudab viit EL direktiivi: 1)
direktiiv
96/29/Euratom (Euratomi põhiliste ohutusnormide
direktiiv); 2)
direktiiv
97/43/Euratom, (meditsiinidirektiiv); 3)
direktiiv
90/641/Euratom (välistöötajate direktiiv); 4)
direktiiv
89/618/Euratom (avaliku teabe direktiiv); 5)
direktiiv
2003/122/Euratom (kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate
direktiiv). Eelnõusse plaanitakse lisaks direktiivide ühendamisele teha mitmeid
sisulisi täpsustusi ja muudatusi. Näiteks plaanitakse eelnõuga lõimida üldisesse
kiirguskaitse süsteemi loodulikud kiirgusallikad (nt radoon), kosmoselennu
meeskonna kokkupuude kosmilise kiirgusega ning ehitusmaterjalidest pärinevast
gammakiirgusest tulenevat väliskiiritus. Uue regulatsiooniga kaitstaks
erinevalt praegusest keskkonda laiemalt (st ei piirduta üksnes inimesi mõjutava
kiirgusega). Samuti plaanitakse hakata järgima rahvusvahelise
kiirguskaitsekomisjoni uut kiirgusdooside arvutamise metoodikat, mis põhineb
kõige värskematel teadmistel kiiritusohtude kohta. Järgmise sammuna tuleb oodata ära Euroopa Parlamendi ametlik arvamus
eelnõule, mille järgneb uue EL direktiivi ametlik vastuvõtmine EL Nõukogus.
Viimast on plaanitud teha hiljemalt 2013. a oktoobris. EL Nõukogu pressiteade (ingl k, pdf)
EL direktiivi eelnõuga muudetaks
tuumaohutuse direktiivi
13. juunil
avalikustas Euroopa Komisjon EL direktiivi eelnõu, millega plaanitakse muuta kehtivat
tuumaohutuse alast EL direktiivi
2009/71/EURATOM ning
sätestada ranged ohutusnõuded äärmuslike loodusnähtuste tagajärjel tekkivate
õnnetuste ärahoidmiseks ja ohjamiseks. Eelnõu ajendiks oli 2011. a õnnetus Fukushima
tuumaelektrijaamas. Õnnetuse järel palusid ELi riigipead ja valitsusjuhid
Euroopa Komisjonil koos Euroopa tuumaohutuse reguleerivate asutuste rühmaga
(ENSREG) viia läbi tegutsevate tuumajaamade vastupidavushindamine ja vaadata
läbi ELi tuumaohutusalased õigusaktid. Euroopa tuumaelektrijaamade
vastupidavustestide tulemusi kajastasime KÕKi 2012. a oktoobrikuu
uudiskirja uudises. Eelnõu kohaselt muudetaks
tuumaelektrijaamade ohutushindamised regulaarseteksEelnõuga
plaanitakse sätestada kogu ELi hõlmavad ohutuseesmärgid, et oluliselt vähendada
tuumaelektrijaamadega seotud riske ning kaitsta inimesi ja keskkonda. Eelnõuga
soovitakse suurendada läbipaistvust tuumaohutuse küsimustes, anda riiklikele
reguleerivatele asutustele suuremad volitused tuumaohutuse pidevaks
täiustamiseks ning hakata läbi viima korralisi ohutusalaseid hindamisi. Lisaks
tuleks riikide pädevatel asutustel ja tuumajaama käitajatel eelnõu kohaselt
välja töötada avalikustatav strateegia, milles määrataks kindlaks, kuidas
teavitatakse avalikkust õnnetusest ja ka tuumajaama tavapärasest tööst. Euroopa Komisjoni pressiteade
Riigi Teatajas avaldatud muudatustega võeti üle EL direktiiv 2011/70/Euratom. Muudatuste
praktiline mõju Eesti jaoks on väike, kuna seletuskirja kohaselt ei ole seni
radioaktiivseid jäätmeid Eestisse ega Eestist välja veetud.
KALANDUS
Euroopa Parlament ja EL Nõukogu
jõudsid uue kalandusreformi osas põhimõttelisele kokkuleppele
31. mail jõudsid
Euroopa Parlament ja EL Nõukogu uue ühise
kalanduspoliitika eelnõu
küsimustes põhimõttelisele kokkuleppele. Ühise kalanduspoliitika algatus pärineb
1970. aastast, mil Euroopa Ühenduse kuus asutajaliiget otsustasid luua ühise
kalandusturu. Poliitikat on mitu korda muudetud – viimane suur reform tehti
2002. aastal. Hetkel
peaasjalikult ülepüügi lõpetamisele ja kalanduse jätkusuutlikuks muutmisele keskenduva reformikava teemal on
toimunud mitmed läbirääkimised. Viimased neist olid seotud nelja põhiteemaga:
maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärk, saagi vette tagasi laskmise
keelustamine, piirkonnapõhine haldamine ja laevastiku püügivõimsuse reguleerimine.
Reformi ajendeid ja sisu kajastasime lähemalt KÕKi 2011. a juulikuu
uudiskirja uudises. Kavandatava
reformi eesmärk on luua tingimused merekeskkonna seisundi paranemiseks, tuua
kalavarud tagasi jätkusuutlikule tasemele, kasutades kalapüügivõimaluste
kindlaksmääramisel teadusuuringutel põhinevat lähenemisviisi, toetada
jätkusuutlikku majanduskasvu kalandussektoris, luua töövõimalusi rannikualadel
ja tagada ELi kodanike pidev varustatus tervisliku kalaga. Uus kavandatav
poliitika puudutab jätkusuutliku kalanduse taastamist
saagi vette tagasi laskmise (soovimatute kalade üle parda heitmise) keelamise
kaudu, püügivõimsuse reguleerimist ja
püügivõimaluste määramine
teaduslike nõuannete põhjal, rahvusvahelist
vastutust, väikesemahulise kalapüügi toetamist. Uus
kalanduspoliitika plaanitakse jõustada 1. jaanuarist 2014. a, kui EL Nõukogu ja
Euroopa Parlament on eelnõu ametlikult vastu võtnud. Euroopa Komisjoni pressiteade Euroopa Komisjoni
kalandusreformi teemaline veebileht (ingl k) EL Nõukogu pressiteade (ingl k, pdf)
JAHINDUS
Uued jahindust puudutavad
määrused Riigi Teatajas
1. juunil
avaldati Riigi Teatajas mitu uut jahinduse teemalist määrust, mis olid
peaasjalikult ajendatud uue jahiseaduse vastuvõtmisest
ning täpsustavad sellest tulenevaid nõudeid (loe uue jahiseaduse kohta lähemalt KÕKi 2013. a maikuu uudiskirja
uudisest). Vastu võeti
järgmised määrused: 1)
Keskkonnaministri (KKM) määrus
nr 27 „Jahiulukite seireandmete loetelu
ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud asutus“, milles loetletakse seiratavad
andmed (nt bioproovide andmed) ning
reeglid nende kogumiseks, seiret korraldab ja andmeid analüüsib
Keskkonnaagentuur. Seni kehtinud õigusega võrreldes on tehtud mitmeid sisulisi
täpsustusi (nt seireandmete osas). 2)
KKM määrus nr 29 „Jahipidamise
korraldamise alused kaitstaval loodusobjektil, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga,
või kasutusse andmata jahipiirkonnas või jahimaal või riigi veekogu osas, mis
jääb väljapoole jahipiirkonda“, millega määratakse lisaks jahipidamise korralduse alustele (nt kütitavate
ulukite arvu ning vajaduse korral vanuse- ja soovahekorra otsustamine) jahiloa
kehtivuse aeg ja hind uluki liikide kaupa. Seni kehtinud õigusega võrreldes on tehtud mitmeid sisulisi
muudatusi (nt jahiloa hindade osas). 3)
KKM määrus nr 30
„Jahipidamisõiguse tasu suurus, selle maksmise ja maksmise kontrollimise kord“, millega asendatakse seni kehtinud jahipiirkonna
kasutusõiguse tasu
jahipidamisõiguse tasuga, ent sarnaselt varasema õigusega kogutakse tasu
jätkuvalt jahimeestelt. Jahipidamisõiguse tasu on loodusvarade kasutusõiguse
tasu, mida makstakse riigieelarvesse ning kasutatakse keskkonnatasude seaduse
kohaselt jahiulukiasurkondade seisundi parandamiseks. 4)
KKM määrus nr 31 „Jahiulukite
tehiskeskkonnas hoidmise koha registreerimise taotluse esitamise, läbivaatamise
ja registreerimise kord“,
mida seni kehtinud õigusega võrreldes on täpsustatud (nt
registreerimise taotluse menetlemise reeglite osas). Kui varem oli vastav
määrus kehtestatud jahiseaduse alusel, siis nüüdsest looduskaitseseaduse alusel.
5)
Vabariigi Valitsuse määrus nr
79 „Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või
kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise alused ja kahjumäärad“, milles tehakse seni kehtinud õigusega võrreldes peaasjalikult sõnastuslikke ja
struktuurilisi täpsustusi.
|