- Üldolulist
- Keskkonnaalased õigused
- Keskkonnamõjude hindamine
- Ökomärgis
- Keskkonnatasud
- Kliimamuutus ja energeetika
- Välisõhu kaitse
- Looduskaitse
- Vesi
- Merekaitse
- Metsandus
- Jäätmed
- GMOd
- Kiirgus
- Kalandus
ÜLDOLULIST
Euroopa Komisjon ootab arvamusi ruumiandmete standardite kohta
21. oktoobrini on Euroopa Komisjon avalikuks konsulteerimiseks välja pannud ruumiandmete standardid, mida hakatakse tulevikus kasutama Euroopa ruumiandmete infrastruktuuri (INSPIRE) tarbeks. INSPIRE kujutab endast süsteemi, mis koondab EL kõigi liikmesriikide ruumiandmeid. Selle eesmärgiks on muuta keskkonnaalane teave nii riigiasutustele kui ka avalikkusele varasest hõlpsamini kättesaadavaks.
Selleks, et erinevad andmed oleks võimalikult kergesti mõistetavad ning piiriüleselt kasutatavad, peaks ruumiobjektide kirjeldamiseks kasutama ühetaolisi standardeid (nt maakasutuse puhul oleks erinevad kasutusviisid sarnaselt defineeritud). Ekspertide poolt välja töötatud, avalikul konsultatsioonil olevate standardid kujutavad endast just sellisel eesmärgil koostatud andmekirjeldusi. Kokku on võimalik arvamust avaldada 24 teemavaldkonna standardite osas. Konsulteerimisele esitatud dokumendid ja lähem teave on (inglise keeles) kättesaadav aadressil: http://inspire.jrc.ec.europa.eu/index.cfm/pageid/201/consultation/45851#lang=_en.htm
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet konsultatsiooni kohta
Vt ka Euroopa Komisjoni INSPIRE-teemalist veebilehte (inglise keeles)
KESKKONNAALASED ÕIGUSED
Toimus Aarhusi konventsiooni osapoolte 4. kohtumine
29. juuni – 1. juuli toimus Chişinăus Aarhusi konventsiooni osapoolte neljas kohtumine, mis mh tähistas 10 aasta möödumist konventsiooni jõustumisest. Osapoolte kohtumisel võeti vastu mitmeid otsuseid, millest kõige kõrgetasemelisemaks oli nn Chişinău deklaratsioon. Viimane võtab kokku osapoolte seisukohad järgmise aasta suvel Rio de Janeiros toimuva ÜRO jätkusuutliku arengu konverentsi (Rio +20) jaoks, rõhutades osalusdemokraatia tähtust keskkonna kaitsel. Konventsiooni osapooled võtsid vastu ka otsuse, mille alusel lihtsustatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) liikmete hulka mittekuuluvate riikide liitumist konventsiooniga.
Lisaks muudele otsustele arutati mitmeid rikkumismenetlusi, mille hulka kuulusid ka Suurbritannia vastu algatatud menetlused. Ühte neist, mis puudutas ebamõistlikult suuri kohtukulusid (mh seoses „kaotaja maksab“ printsiibiga) kajastasime pikemalt oma 2010. a septembrikuu uudiskirjas. Osapoolte kohtumine leidis, et kõik Aarhusi konventsiooni Komitee poolt tehtud etteheited olid õigustatud. Konventsiooni Komiteesse valiti kohtumisel kolm uut liiget, nende hulgas ka pikalt üle-Euroopalisse võrgustikus Justice&Environment (mille liikmeks on ka KÕK) tegev olnud Pavel Černý.
Vt Aarhusi konventsiooni osapoolte kohtumise teemalist veebilehte (inglise keeles)
KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE
Toimus Espoo konventsiooni ja selle KSH protokolli osapoolte kohtumine
20.-23. juunil toimus Genfis Espoo piiriülese keskkonnamõju hindamise ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli osapoolte kohtumine. Espoo konventsioon ning selle KSH protokoll on rahvusvahelised lepingud, mille eesmärgiks on mõjutatud isikute ja asutuste kaasamine piiriülest mõju omavate projektide ning strateegiliste kavade ja programmide keskkonnamõjude hindamisse. Espoo konventsioon on loodud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) egiidi all.
Kohtumisel arutati mitmeid teemasid, mh piiriülese mõju hindamise tähtsust tuumaobjektide rajamisel, eriti Fukushima Daiichi tuumajaamas toimunud õnnetuse kontekstis. Esmakordselt konventsiooni ajaloo vältel esitati ühele osapooltest ka hoiatus seoses konventsioonist tulenevate kohustuste rikkumisega. Hoiatus puudutab Ukrainat ning viimase territooriumile, Doonau jõe suudmesse rajatavat Bõstroje kanalit. Eksperdid juhtisid seoses piirkonna liigirikkusega ning eksisteerivate looduskaitsealadega piiriülese mõju hindamise vajadusele tähelepanu juba 2006. aastal. Eelmisel osapoolte kohtumisel (2008) leiti, et Ukraina on konventsiooni sätteid rikkunud, ent pääses hoiatuseta, kuna lubas projekti kohustuste täitmiseni peatada. Hoolimata lubatust on Ukraina jätkanud projekti elluviimist. Otsuse kohaselt tuleb Ukrainal nüüdsest iga aasta lõpus teavitada osapooli olukorra parandamiseks võetud sammudest.
Vt Espoo konventsiooni ja selle KSH protokolli osapoolte teemalist veebilehte (inglise keeles)
Vt ka Keskkonnaministeeriumi pressiteadet kohtumise kohta
ÖKOMÄRGIS
Uued ökomärgise kriteeriumid määrdeainetele, käsinõudepesuvahenditele, universaal- ja sanitaarpuhastusvahenditele
29. juunil avaldati Euroopa Liidu Teatajas Euroopa Komisjoni vastu kolm otsust, millega kehtestatakse tulenevalt tehnika arengust uued kriteeriumid määrdeainete, käsinõudepesuvahendite ning universaal- ja sanitaarpuhastusvahenditele EL ökomärgise andmiseks. EL ökomärgis on vabatahtlikkuse alusel toimiv süsteem, mille eesmärgiks on ära märkida eriti keskkonnasäästlikke tooteid. Seejuures on kriteeriumid seotud kogu toote elutsükliga – selle materjalidega, energiatarbimisega, pakendamisega ning paljude muude teguritega. Nt ei tohi käsinõudepesuvahendid ökomärgise saamiseks sisaldada formaldehüüdi.
Kõigi nimetatud tooterühmade osas eksisteerisid ökomärgise kriteeriumid ka varasemalt, tähtajaga 30. juunini 2011. a; vastuvõetud kriteeriumid kehtivad järgmise nelja aasta vältel. Varasemate kriteeriumite alusel välja antud ökomärgiseid võib kasutada veel 12 kuu vältel alates otsuste vastuvõtmisest.
Vt Komisjoni otsust 2011/381/EL määrdeainete kohta (pdf-formaadis)
Vt Komisjoni otsust 2011/382/EL käsinõudepesuvahendite kohta (pdf-formaadis)
Vt Komisjoni otsust 2011/383/EL universaal- ja sanitaarpuhastusvahendite kohta (pdf-formaadis)
KESKKONNATASUD
Keskkonnatasusid saab deklareerida ka e-keskkonnaametis
20. juunil võttis keskkonnaminister vastu määruse nr 34 „Nõuded Keskkonnaametile elektroonilisel teel esitatavate dokumentide formaadi ja allkirjastamise ning elektroonilise teabevahetuse kohta“. Määrus reguleerib keskkonnatasude deklaratsioonide, aruannete ning muude keskkonnatasudega seotud dokumentide esitamist e-keskkonnaameti kaudu. Viimase näol on tegemist uue elektroonilise keskkonnaga, mida on kasutamislepingu sõlminud isikutel võimalik kasutada kas ID-kaardi või riigiportaali isikutuvastamise teenuse abil. Määrus reguleerib kasutaja ning Keskkonnaameti õigusi, samuti on esitatud nõuded dokumentide formaadile.
Uut süsteemi on võimalik kasutada alates 1. juulist, aadressil https://eteenus.keskkonnaamet.ee/.
Vt määruse teksti Riigi Teatajas
KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA
Komisjon avalikustas energiatõhususe direktiivi ettepaneku
22. juunil avalikustas Euroopa Komisjon energiasäästu direktiivi eelnõu. Kuigi Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgi suurendada aastaks 2020 energiatõhusust 20% võrra, on selle saavutamise meetodid olnud siiani liikmesriikide endi valida. Praeguse olukorra jätkudes saavutataks prognooside kohaselt aastaks 2020 vaid umbes pool seatud eesmärgist (9% energiasääst). Olukorra lahenduseks pakub direktiivi eelnõu välja liikmesriikidele siduvat raamistikku.
Uus direktiiv puudutaks nii avalikku sektorit, ettevõtteid kui tarbijaid. Avalikul sektoril oleks eelnõu kohaselt kohustus renoveerida igal aastal 3% oma hoonete üldpinnast energiatõhusamaks. Hetkel renoveeritakse küll igal aastal umbes 3% avalikke hooneid, ent vaid 1,5% puhul suurendatakse selle käigus nende energiatõhusust. Samuti kohustataks energia turustajaid ja jaemüüjaid säästma igal aastal 1,5% enda poolt müüdavast energiast (nt küttesüsteemide tõhustamise, topeltklaasidega akende ehitamise vms teel), tehes selleks ka koostööd lõpptarbijatega. Alternatiivina on riikidel võimalik saavutada sama eesmärk meetoditega, mis ei sea otseseid kohustusi energiaettevõtetele, nt rahastusprogrammide või vabatahtlike lepingute läbi. Suurettevõtetes tuleks direktiivi kohaselt iga kolme aasta järel läbi viia energiaauditid. Samuti tuleks riikidel tagada, et uutes ning ümberehitatavates elektrijaamades soojusvõimsusega üle 20 MW toimuks tõhus soojuse ja elektri koostootmine. Energia ülekandmise ja jaotuse puhul tuleks liikmesriikide reguleerivatel asutustel oma tegevuses arvestada energiatõhususe kriteeriume, eriti võrgutasude hinna heakskiitmisel. Tarbijate jaoks on olulisimaks riikidele pandav kohustus tagada, et elektri, maagaasi, keskkütte või –jahutuse ning võrkude kaudu pakutava sooja vee lõpptarbijaid varustataks individuaalsete, täpsete ja tarbimist jälgida võimaldavate mõõturitega.
Järgnevalt peavad Euroopa Parlament ja Nõukogu direktiivi eelnõu heaks kiitma. Kui see etapp edukalt läbitud saab, on liikmesriikidel kohustus direktiiv ühe aasta jooksul oma õiguskorda üle võtta. 2014. aastal toimuks tehtud edusammude ülevaatamine, vajadusel tehakse ettepanekud kohustuslike riiklike energiatõhususe eesmärkide kohta.
Vt direktiivi eelnõu teksti (inglise keeles, pdf-formaadis)
Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet direktiivi eelnõu kohta
Vt ka Euroopa Komisjoni vastuseid küsimustele direktiivi eelnõu kohta (inglise keeles)
Vt ka Euroopa Komisjoni veebilehekülge direktiivi eelnõu kohta (inglise keeles)
Euroopa Parlament hääletas 30% CO2 emissiooni vähendamise plaani vastu
5. juulil toimunud lõpphääletusel otsustas Euroopa Parlamendi enamus, et ei soovi vastu võtta resolutsiooni, mis oleks suurendanud EL CO2 emissiooni vähendamise eesmärke 20%-lt 30%-le võrreldes 1990. aastaga. Eelnõule sai saatuslikuks sellele tehtud parandus, millega muudeti oluliselt resolutsiooni sõnastust. Esialgse resolutsiooni ettepaneku kohaselt oleks CO2 emissiooni vähendamise eesmärki tõstetud ühepoolselt. Napi enamuse saanud resolutsiooni viimane eelnõu aga nägi ette, et uue eesmärgi vastuvõtmine oleks sõltuv rahvusvaheliste kliimaläbirääkimiste tulemustest. Selle muudatuse tõttu otsustasid Euroopa Parlamendi roheliste ja sotsiaaldemokraatide fraktsioonide esindajad eelnõu vastu hääletada.
Uue eelnõu tagasilükkamise tulemusena on kliimapoliitika valdkonnas endiselt kehtivaks Euroopa Parlamendi 2010. a novembris enne Cancúni kliimakohtumist vastuvõetud resolutsioon, milles soovitatakse ühepoolset 30% emissioonide kärbet.
Vt Euroopa Parlamendi pressiteadet resolutsiooni tagasilükkamise kohta (inglise keeles)
Avalikustati uued reeglid kliimaseadmete energiamärgistusele
6. juulil avaldati Euroopa Liidu Teatajas (ELT) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 626/2011, millega uuendati kliimaseadmete energiamärgistuse regulatsiooni. Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013. Selle kuupäevani kehtib varasem kliimaseadmete energiamärgistust reguleeriv õigusakt, EL direktiiv 2002/31/EÜ. Olulise muudatusena lisatakse 2013. aastast kliimaseadmete märgisele ka teave seadmete tekitatava müra kohta. Samuti klassifitseeritakse määruse alusel kliimaseadmed kategooriatesse A-G uuesti ümber, lähtudes uuest tõhususe arvutamise meetodist. Olemasolevatele kategooriatele lisatakse skaala ülemisse otsa alates 1. jaanuaril 2015. a iga kahe aasta järel üks +, kuni kategooriani A+++.
Vt määruse (EL) nr 626/2011 teksti ELT-s
Komisjon määras kindlaks lennundussektori saastekvoodid
30. juunil määras Euroopa Komisjon otsusega 2011/389/EL kindlaks lennundussektori saastekvoodid aastaks 2012 ning 2013. aastast algavaks saastekvootidega kauplemise perioodiks. Saastekvootide arvutamise aluseks olevad lennundussektori CO2 heitkogused ajavahemikus 2004-2006 määrati Komisjoni poolt kindlaks 7. märtsil, seda sündmust kajastasime ka oma märtsi uudiskirjas.
Lennunduse saastekvootide üldkogus on 2012. aastaks umbes 212,9 miljonit tonni CO2, seejärel on iga-aastane üldkogus 208,5 miljonit tonni. Enampakkumisele pannakse neist esialgu 15%, ehk siis vastavalt ligikaudu 31,9 tonni 2012. aastal ning 31,3 tonni sellele järgneval perioodil. Peaasjalikult uutele lennundusettevõtetele mõeldud erireservi suuruseks on alates 2012. aastast umbes 50 miljonit tonni ning tasuta jagamisele kuulub seega ülejääk: aastal 2012 ca 181,0 tonni CO2, seejärel aga 171,1 tonni.
Alates aastast 2012. on lennundussektor kaasatud EL kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi, ülalnimetatud heitkogused rakenduvad põhimõtteliselt kõigile Euroopa lennujaamades maanduvatele või siit õhkutõusvatele kommertslendudele.
Vt komisjoni otsuse teksti EL Teatajas (pdf-formaadis)
Uued reeglid kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemisele
15. juulil jõustusid juunis Riigikogu poolt vastu võetud välisõhu kaitse seaduse muudatused ning kaks uut selle alusel välja antud määrust. Muudatuste eesmärgiks on üle võtta kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) reguleerivate EL direktiivide sätteid. Nimetatud direktiivide sisuks on suuresti ETS-i toimimise reeglid selle kolmandal perioodil (2013-2020).
Üheks tähtsamaks muudatuseks on lennundussektori lisamine ETS-i alates 1. jaanuarist 2012. Lubatavaks maksimaalseks heitkoguseks selles sektoris on 2012. aastal 97% aastate 2004-2006 lendude poolt tekitatud keskmisest heitkogusest, hiljem 95%. Aastatel 2012-2020 jagatakse lennundussektoris suurem osa lubatud heitkoguste ühikutest tasuta, samas 15% ühikutest müüakse ka enampakkumise teel.
Paiksete saasteallikate hulka, mis kuuluvad ETS-i, lisatakse veel süsinikdioksiidi kogumine ja torutransport selle maapõues talletamise nimel (nn CCS (Carbon Capture and Storage) tehnoloogia). Kuigi eelnõu seletuskirja kohaselt Eestis süsinikdioksiidi talletamiseks sobivaid geoloogilisi vorme ei leidu, ei ole gaasi kogumine ja torutransport mõnda naaberriiki vähemalt teoreetiliselt välistatud.
Kuigi üldreeglina tuleks alates 2013. aastast paiksetel (maapealsetel) heitkoguste emiteerijatel hankida lubatud heitkoguste ühikuid enampakkumise teel, on EL poolt ette nähtud erand elektritootjatele, kes saavad taotleda teatud (ajas väheneva) hulga heitkoguste ühikute tasuta eraldamist. Erandi kohaldamise aluseks on osalemine kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendavate investeeringute riiklikus kavas, mille koostamist korraldab Keskkonnaministeerium. Taotlus tasuta eraldavate heitkoguste ühikute saamiseks tuleb esitada käesoleva aasta 31. augustiks.
Oluliselt muutub heitkoguse loa (mille uueks kauplemisperioodiks saamiseks tuleb taotlus esitada hiljemalt 1. oktoobriks 2011) alusel tehtava seire ning aruandluse tõestamise kord. Seiret hakatakse aastast 2012 teostama heitkoguse loa osaks olevate seirekavade alusel. Seire põhjal koostatud aruannet hakatakse edaspidi tõestama akrediteeritud tõestajate poolt. Siiani tegeles heitkoguse aruannete tõestamisega Keskkonnaamet. Tõendatud aruanded tuleb ettevõtjatel esitada Keskkonnaministeeriumile iga aasta 31. märtsiks eelmise aasta kohta. Lihtsustatud aruandluse kord kehtib väiksemahulise tegevusega õhusõidukite käitajatele (kes teostavad aastas vähem kui 243 lendu või kelle tekitatav heitkogus on alla 10 000 tonni aastas), neil ei ole muuhulgas aruande tõestamiskohustust. Kõik ühikute eraldamisega, seirega, aruandlusega ja kontrollimisega seotud otsused ja aruanded, mis ei sisalda konfidentsiaalset teavet kuuluvad muudatuste kohaselt avaldamisele Keskkonnaministeeriumi veebilehel.
Aruande esitamise järel tuleb ettevõtjatel 30. aprilliks esitada (registris tagastada) tegelikele heitkogustele vastav arv ühikuid. Juhul, kui ettevõtja piisaval hulgal ühikuid tagastada ei suuda, on ta kohustatud tasuma 100 eurot iga üleliigse õhku paisatud tonni süsinikdioksiidi ekvivalendi eest. See tasu ei vabasta ettevõtjat ühikute tagastamise kohustusest; ta on kohustatud need esitama hiljemalt järgmisel aastal samaks ajaks. Kui ettevõtja ka selleks ajaks piisavalt heitkoguste ühikuid ei tagasta, kohaldatakse vajadusel sunniraha kuni 10 000 euro suuruses summas.
Muutusid ka mõningad mõisted ja definitsioonid, olulisimana kasutatakse „kauplemisloa“ asemel edaspidi väljendit „heitkoguse luba“.
Vt välisõhu kaitse seaduse muudatusi Riigi Teatajas
Vt ka välisõhu kaitse seaduse muudatuste eelnõu ja muid materjale Riigikogu veebilehel
Vt ka Keskkonnaministri määruse „Kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikutega kauplemise kord“ teksti Riigi Teatajas
Vt ka Keskkonnaministri määruse „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu“ teksti Riigi Teatajas
Euroopa Komisjon: Eesti peab üle võtma keskkonnasõbralike sõidukite hanke direktiivi
Euroopa Komisjon esitas 16. juunil põhjendatud arvamuse kümne liikmesriigi suhtes, kes pole tähtaegselt üle võtnud EL direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta. Lisaks Eestile esitati vastav teade veel Austriale, Bulgaariale, Kreekale, Iirimaale, Luksemburgile, Sloveeniale, Slovakkiale, Rootsile ja Ühendkuningriigile. Direktiivi rakendamise tähtaeg oli 4. detsember 2010. Kui liikmesriigid ei teata komisjonile kahe kuu jooksul meetmetest, mis on võetud rikkumise lõpetamiseks, võib Euroopa Komisjon pöörduda Euroopa Kohtu poole.
Direktiivist 2009/33 tuleneb nõue, et avalik sektor kasutaks oma ostujõudu keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite edendamiseks. Iga kord, kui ostetakse mõni maanteesõiduk (buss, veok, sõiduauto vms) tuleb võtta arvesse energiatarbimist, CO2 heidet ja heitkoguseid sõiduki kogu kasutusaja jooksul. Vastavad nõuded kohalduvad riigile, piirkondlikele või kohalikele asutustele, avalik-õiguslikele isikutele ning nende ühendustele.
Kuna direktiivi kohaselt ülevõtmata jätnud riikide avalik sektor ei ole otseselt kohustatud ostma keskkonnasõbralikke ja energiatõhusaid sõidukeid, võib see Komisjoni hinnangul aeglustada ELi sõidukipargi energia- ja keskkonnatõhusust.
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet rikkumismenetluse kohta
VÄLISÕHU KAITSE
Euroopa Komisjon soovib vähendada laevanduse vääveldioksiidiheidet 90%
Laevadel kasutatakse kütusena tavaliselt rasket kütteõli, mille väävlisisaldus võib olla oluliselt suurem veo- ja sõiduautodel kasutatava kütuse 0,001 protsendist. Kütusest tulenev vääveldioksiidi heide põhjustab happevihma ja tekitab tahkeid peenosakesi. Selline peentolm on kahjulik inimese tervisele, põhjustades hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigusi.
Seetõttu soovib Komisjon muuta vedelkütuste väävlisisaldust käsitlevat direktiivi 1999/32/EÜ. Ettepaneku kohaselt vähendatakse alates 1. jaanuarist 2015 sellistes tundlikes piirkondades nagu Läänemeri, Põhjameri ja La Manche´i väin laevakütuse väävlisisalduse senist piirtaset 1,5%-lt 0,1%-le. Muudes piirkondades kui eelnimetatud tundlikud piirkonnad tuleb 1. jaanuariks 2020 tulla toime veel ulatuslikuma kärpimisega 4,5%-lt 0,5%-le. Kuna reisilaevad sõidavad enamasti ranniku lähedal ja viibivad palju sadamates, peaksid need aastaks 2025 üle minema 0,1% väävlisisaldusega kütusele sõltumata sellest, kas nad sõidavad tundlikel aladel või mitte. Liikmesriigid peavad ettepaneku kohaselt kindlustama, et nimetatud piirväärtusi järgitaks nende vääveloksiidide emissiooni kontrolli vööndis (SOx emissioon control areas). Nõue laieneks kõikidele laevadele, sõltumata sellest, mis lipu all need sõidavad, ning kehtiks ka laevadele, mille reisi alguspunkt on väljaspool EL-i. Sadamakai ääres olevad laevad ei tohiks kasutada kütust üle 0,1% väävlisisaldusega. Kütuse vahetamine ja selleks kulunud aeg tuleks kanda logiraamatusse.
Kuna madalama väävlisisaldusega kütuse kasutamine ei pruugi olla otstarbekas, lubatakse alternatiivina laevadel kasutada ka heitgaasipuhastussüsteeme.
Vt muutmisettepaneku teksti Euroopa Komisjoni kodulehel (pdf-formaadis, inglise keeles)
Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet muutmisettepaneku kohta
Avalikustati rakendusmäärus raskeveokite EURO VI standardi jaoks
25. juunil avalikustati Euroopa Liidu Teatajas (ELT) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 582/2011, millega sätestatakse rakendussätted raskeveokite standardit Euro VI reguleerivale Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EÜ) nr 595/2009. Rakendussätted on muuhulgas vajalikud selleks, et määratleda meetodid, millega kindlaks teha veokite vastavus standardile. Euro VI kujutab endast uut standardit raskeveokitele emissioonidele. Standarditele mittevastavatele raskeveokitele ei anta EL-is tüübikinnitust alates 31. detsembrist 2012, nõuetele mittevastavaid uusi sõidukeid on keelatud registreerida alates 31. detsembris 2013.
Vt komisjoni määruse teksti ELT-s
Euroopa Komisjon ootab arvamusi ELi õhukvaliteedi poliitika osas
Kuigi õhusaaste on Euroopas viimase 20 aasta jooksul oluliselt vähenenud, elas 2008. aastal 45% ELi elanikkonnast ikka veel piirkondades, kus peenosakeste (PM10) sisaldus ületas piirnormi, 49% inimestest aladel, kus oli ületatud NO2 aastane piirnorm ning 46% kohades, kus osooni sisaldus ületas tervise kaitseks rakendatava sihtväärtuse. Lisaks sellele elab 20–30% linnaelanikkonnast tingimustes, kus mitu piirnormi on korraga ületatud.
Õhukvaliteedi edasiseks parandamiseks on algatatud avalik arutelu selle valdkonna poliitika muutmiseks. Septembri lõpuni on kõik huvitatud isikud (sh tavakodanikud) oodatud jagama oma arvamust, kuidas kõige paremini parandada ELi õhukvaliteedi alaseid õigusakte, aadressil http://ec.europa.eu/environment/consultations_en.htm (inglise keeles). See arutelu on osa laiemast analüüsist, mille põhjal Komisjon hiljemalt aastal 2013 esitab oma ideed EL õhukvaliteedi poliitika kohta.
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet konsultatsiooni kohta
Jõustusid välisõhu kvaliteedi tagamisega seotud muudatused
15. juulil jõustusid välisõhu kaitse seaduse ning mitmete selle alusel antavate määruste muudatused. Muudatuste eesmärgiks on võtta Eesti õigusesse üle nõuded, mille seab EL direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta. Eelkõige on Eestis eesmärgiks vähendada inimeste kokkupuuteid eriti peente PM2,5-osakeste ja peente PM10-osakestega.
Seletuskirja andmetel on esmatähtsate saasteainete sisaldumise piirnormid Eesti välisõhus täidetud, välja arvatud peente PM10-osakeste sisalduse osas Tallinnas. Seadusemuudatus keskendub peente PM osakeste sisalduse vähendamisele välisõhus. Õhukvaliteedi parandamiseks koostatav piirkonna saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava asendatakse piirkonna välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskavaga, mille koostab Keskkonnaamet ning kinnitab keskkonnaminister. Kui piirkonna välisõhu kvaliteedi riikliku seire tulemused näitavad, et mingi saasteaine osas ületab saastatuse tase piirväärtust või summaarselt piirväärtust ja saastetaluvuse piirmäära või sihtväärtust, koostab Keskkonnaamet piirkonna välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskava. Piirkonnas asuvate saasteallikate valdajad peavad rakendama täiendavaid meetmeid ülemäärase saasteaine heitkoguse vähendamiseks. Täiendavate meetmete rakendamist nõuab saasteallika valdajalt keskkonnaloa andja (Keskkonnamet) loa eritingimusena.
Lisaks muudeti mõningaid välisõhu kaitse seaduses sisalduvaid definitsioone (nt saasteaine, saastatuse taseme piirväärtuse, saastetaluvuse piirmäära ja saasteainetest teavitamise tase) ning lisati saastatuse kriitilise taseme ja kohustuslikult saavutatava välisõhu saastatuse taseme mõisted. Lisaks lastele, haigetele ja vanuritele lisati elanikkonna tundlike gruppide nimekirja ka rasedad.
Eraldi reguleeritakse ka, et piirväärtuste ületamist loodulikest allikatest pärinevate saasteainete (nt vulkaanipursetest, loodusmaastike põlengutest või merepritsmetest pärinevad looduslikud osakesed) tõttu ei peeta piirväärtuse ületamiseks. Samuti on erandina kehtestatud leebemad nõuded teede talvise libeduse tõrjest tulevate peenosakeste suhtes. Leebemad normid kohalduvad siiski vaid juhul, kui saastatuse taseme vähendamiseks on kasutusele võetud asjakohased meetmed.
Koos välisõhu kaitse seadusega muutusid ka järgnevad määrused :
1) keskkonnaministri 7. septembri 2004. a määrus nr 115 ”Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase” tunnistati kehtetuks ja selle asemel kehtestas keskkonnaminister uue määruse „Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtuste, saasteaine sisalduse muude piirnormide ning nende saavutamise tähtajad“
2) keskkonnaministri 22. septembri 2004. a määrus nr 120 „Välisõhu saastatuse taseme määramise kord”.
3) keskkonnaministri 22. septembri 2004. a määrus nr 123 „Piirkonna välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava sisule esitatavad nõuded ja koostamise kord” tunnistati kehtetuks ja selle asemel kehtestas keskkonnaminister uue määruse „Piirkonna välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskava sisu kohta esitatavad nõuded ja tegevuskava koostamise kord”.
Vt välisõhu kaitse seaduse muudatusi Riigi Teatajas
LOODUSKAITSE
Euroopa Nõukogu võttis uue EL bioloogilise mitmekesisuse strateegia osas positiivse hoiaku
21. juunil toimunud EL Nõukogu keskkonnateemalisel istungil arutati muuhulgas Komisjoni poolt käesoleva aasta 3. mail Komisjoni poolt esitletud elurikkuse kaitse strateegiat (viimast kajastasime ka oma maikuu uudiskirjas). Uus elurikkuse strateegia on aluseks EL bioloogilise mitmekesisuse kaitse alasele tegevusele aastani 2020.
Nõukogu andis positiivse hinnangu nii strateegiale kui selles sisalduvatele strateegilistele eesmärkidele. Strateegia toob Nõukogu hinnangul adekvaatselt välja põhjused, mis takistasid varasemate bioloogilise mitmekesisuse alaste eesmärkide saavutamist, nimelt elurikkuse kaitse ebapiisav integreeritus teistesse EL poliitikatesse, ebapiisav rahastus, puudused poliitikates, teadmistes ja andmetes. Viimases osas märgitakse Nõukogu järeldustes olulisi edusamme, tähtsaimaks on nn 2010. a lähtepunkti määratlemine, mis võimaldab hinnata järgnevate meetmete edukust. Nõukogu kutsus Komisjoni muuhulgas üles arvestama strateegiaga 2014.-2020. a finantsväljavaadete väljatöötamisel, samuti integreerida strateegia eesmärgid EL Ühisesse Põllumajanduspoliitikasse, Ühisesse Kalanduspoliitikasse ning Ühtekuuluvuspoliitikasse.
Vt Nõukogu järelduste teksti (inglise keeles, pdf-formaadis)
Vt ka Euroopa Komisjoni bioloogilise mitmekesisuse strateegia alast veebilehte (inglise keeles)
VESI
Augustist jõustuvad muudatused veeuuringute regulatsioonis
8. juulil avaldati Riigi Teatajas veeseaduse muudatused, mis puudutavad veeuuringute regulatsiooni ning millega võetakse osaliselt üle EL direktiiv 2009/90/EÜ, millega sätestatakse vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad. Veeuuringud kujutavad endast proovide võtmist ja analüüsimist veeseisundi hindamise, reostuse kindlakstegemise ning keskkonnaloa taotlusmaterjalide kontrollimise eesmärgil.
Esmalt täpsustatakse muudatustega, et vee-uuringud hõlmavad ka veekogude põhjasette uurimist – muudatuste eelnõu seletuskirja kohaselt akumuleeruvad põhjasettesse paljud kahjulikud ained ning neid on seal võimalik määratleda. Samuti loetakse vee-uuringute hulka kontrollseire, mida teostab vee erikasutusloa andja (Keskkonnaamet) loa omaniku poolt teostatava omaseire üle.
Täpsustatud on nõudeid katselaboritele, kes teevad analüüse veeuuringute raames. Varasema sõnastuse kohaselt pidid sellised katselaborid olema pelgalt akrediteeritud, muudatuste kohaselt peavad katselaborid olema akrediteeritud konkreetses veeuuringute valdkonnas, mida nad läbi viivad. Muudatustega täpsustatakse ka referentlaboritele esitatavaid nõudeid: need peavad vastama EVS-EN ISO/IEC 17043 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardi nõuetele ning olema vastavas veeuuringu valdkonnas akrediteeritud. Standardile EVS-EN ISO/IEC 17043 peavad vastama ka referentlaborite rahvusvahelised võrdluskatsed. Eelnõu täpsustab ka proovivõtjatele esitatavaid nõudeid, mida viimased peavad täitma juhul, kui tegemist ei ole akrediteeritud katselaboriga. Täpsustatakse, et proovivõtjad peavad olema atesteeritud vaid juhul, kui tegemist on valdkonnaga, kus keskkonnaministri määrusega nõutakse atesteerimist.
Veeseaduse muudatustega muutuvad ka mitmed volitusnormid veeuuringute valdkonda reguleerivate määruste andmiseks, vastavad määrused on välja töötamisel. Veeseaduse muudatused jõustuvad käesoleva aasta 21. augustil.
Vt muudatuste teksti Riigi Teatajas
Vt ka muudatuste eelnõu ja muid materjale Riigikogu kodulehel
MEREKAITSE
Jõustusid muudatused mereohutuse alase teabe esitamise ning ohutusnõuete rikkumise osas
14. juulil jõustusid meresõiduohutuse seaduse muudatused, mille eesmärgiks on peaasjalikult EL direktiivide 2009/16/EÜ (sadamariigi kontrolli kohta)ja 2009/17/EÜ(ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteemi loomise kohta) ülevõtmine. Mõlema direktiivi ülevõtmise tähtaeg jäi juba 2010. aastasse ning mõlema ülevõtmata jätmise kohta on Euroopa Komisjon algatanud rikkumismenetluse.
Esimese suure muudatusena on muudetud ohtlikust lastist teavitamise korda. Olulisema muudatusena ei tule ohtlikust lastist Veeteede Ametit teavitada enne laeva sadamasse saabumist juhul, kui tegemist on kohalikus rannasõidus (kuni 20 meremiili kaugusel kaldast) sõitva laevaga. Saabumissadamat tuleb ohtlikust lastist teavitada ka selliste laevade puhul. Teiseks lisati mereohutusseadusesse täiesti uus peatükk regulatsiooniga laeva saabumisest ja lahkumisest teavitamise kohta. Muudatuste kohaselt on reeder, kapten või laevaagent kohustatud edastama Veeteede Ametile teate laeva Eesti sadamasse saabumise kohta üldreeglina 24 tundi enne laeva sadamasse saabumist. Kohustus ei laiene rannasõidus kasutatavatele laevadele. Sildumisest ja väljumisest tuleb reeglina teavitada tunni jooksul pärast sildumist või väljumist.
Muudatused sisaldavad ka sätteid elektroonilise mereinfosüsteemi kohta. Nimetatud süsteem on hetkel juba osaliselt tööle rakendatud, alates 10. juunist on selle vahendusel võimalik esitada sadama eelteateid, ohtliku lasti teadet ja vastav lasti manifesti, turvalisuse alast eelteadet ning ülddeklaratsiooni. Elektrooniline mereinfosüsteem asub aadressil: http://gd.vta.ee/ ja sellele ligipääs toimub ID-kaardi abil. Viimase olulisema muudetusena korrastati laevade Eesti sadamatesse ning ankrualadele sisenemise keeldu puudutavaid sätteid. Sisenemise keeldu kohaldatakse laevadele, mis kuuluvad Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi poolt musta või halli nimekirja riikide lipu alla ning on toime pannud varasemaid rikkumisi. Tähtsaimaks uuenduseks on alalise sisenemise keelu rakendamine laevadele, mis peetakse kinni pärast kolm korda sadamasse saamise keelu saamist.
Vt muudatuste teksti Riigi Teatajas
Vt ka muudatuste eelnõu ja muid materjale Riigikogu kodulehel
METSANDUS
Euroopa metsanduse eest vastutavad ministrid otsustasid alustada siduva leppe väljatöötamist
14.-16. juunil toimus Oslos FOREST EUROPE protsessi raames 6. Euroopa ministrite metsakaitse konverents. FOREST EUROPE kujutab endast 1990. aastal algatatud üle-euroopalist poliitilist protsessi, mille eesmärgiks on tagada Euroopa metsade jätkusuutlik haldamine. Protsessi käigus on 46-le osalisriigile ning Euroopa Liidule välja töötatuid mitmeid strateegiaid metsade kaitseks ja jätkusuutlikuks haldamiseks.
Seekordse ministrite kohtumise peamiseks saavutuseks oli otsustus alustada siduva rahvusvahelise metsandusalase kokkuleppe väljatöötamist. Selline lepe moodustaks osalejate hinnangul stabiilse ja tõhusa platvormi, mis on vajalik sidusate meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Otsusega pandi paika ka reeglid, mille alusel rahuvaheline läbirääkimiste jaoks moodustatud komitee lepingut ette valmistama hakkab. Lisaks sellele murrangulisele otsusele pandi osalejate poolt paika ka Euroopa metsanduse valdkonna eesmärgid aastaks 2020. Viimatinimetatud otsus koosneb strateegilistest eesmärkidest, indikaatoritest ning nende saavutamiseks vajalikest prioriteetsetest meetmetest.
Vt pressiteadet konverentsi tulemuste kohta (inglise keeles, pdf-formaadis)
Vt ka konverentsi veebilehte (inglise keeles)
JÄÄTMED
Komisjon ähvardab Eestit jäätmete raamdirektiivi ülevõtmata jätmise eest kohtuga
Euroopa Komisjon saatis 16. juunil Eestile ning veel neljale liikmesriigile põhjendatud arvamuse seoses ELi jäätmete raamdirektiivi 2008/98/EÜ määratud tähtajaks ülevõtmata jätmisega. Direktiivi sätted oleks tulnud üle võtta 12. detsembriks 2010. Põhjendatud arvamusele on liikmesriigil aega reageerida kaks kuud, hilinemise korral on Komisjonil õigus esitada kaebus Euroopa Kohtule ning uute reeglite kohaselt nõuda koheselt rahaliste karistuste mõistmist (varasemalt, enne 15. jaanuari 2011, oli selleks vaja täiendavat kohtuotsust).
Jäätmete raamdirektiiv moodustab EL jäätmealase regulatsiooni raamistiku, sisaldades mitmeid olulisi põhimõtteid (nt „saastaja maksab“, läheduse põhimõte), mõisteid (nt „biojäätmed“, „taaskasutamine“) ning siduvat jäätmehierarhiat. Viimane kohustab liikmesriike jäätmeid käitlema järgmises tähtsuse järjekorras: jäätmetekke vältimine, jäätmete korduskasutamine, ringlussevõtt, muu taaskasutamine ning jäätmete kõrvaldamine.
7. juulil kiitis Vabariigi Valitsus heaks jäätmeseaduse muudatuste algatamise, mille eesmärk on jäätmete raamdirektiivi sätete ülevõtmine ja rikkumismenetluse lõpetamine.
Vt Komisjoni pressiteadet rikkumismenetluse kohta
Vt ka jäätmeseaduse muutmise eelnõu ja sellega seotud materjale Eelnõude Infosüsteemis
Pandipakendite tagatisraha määrad tõusid
1. juulist jõustusid keskkonnaministri määruse „Pakendi tagatisraha suurus“ muudatused, millega tõsteti pandipakendite eest makstavat tagatisraha senisega võrreldes kolmandiku võrra. Kuni pooleliitriste plastikpakendite väärtuseks on muudatuste järel 4 eurosenti, muude pandipakendite väärtuseks 8 eurosenti. Varasemad hinnad (3 ja 6 eurosenti) olid püsinud muutumatutena alates aastast 1. maist 2005. a. Vahepealsel perioodil on aga suurenenud taaskasutuse sihtarvud, st osakaal pakenditest mis tuleb ettevõtjatel või taaskasutusorganisatsioonidel koguda ja taaskasutusse suunata (50%-lt 60%-le). Pakendiaktsiisist vabastuse saamiseks on varasema 60% asemel vaja koguda ja taaskasutada 75% (alates järgmise aasta 1. jaanuarist 85%) turule lastud pakenditest. OÜ Eesti Pandipakend osanike hinnangul on pakendite taaskasutuse ja tagatisraha suuruse vahel seos, pandipakendi tagatisraha suurust muudetigi muudatuste eelnõu seletuskirja kohaselt OÜ 14. märtsil esitatud ettepaneku alusel.
Vt muudatuste teksti Riigi Teatajas
Vt ka muudatuste eelnõu ja muid materjale Eelnõude Infosüsteemis
Uued nõuded romusõidukite kogumisele ning töötlemisele
1. juuli jõustus Keskkonnaministri määruse „Romusõidukite käitlusnõuded“ uus versioon. Määruse uue versiooni väljaandmise tingisid nõuded, mis tulenevad EL direktiivist 2000/53/EÜ (nn romusõidukite direktiiv) ja seda muutvast Euroopa Komisjoni otsusest 2010/115/EL.
Võrreldes varasemaga on lisandunud nõue, et M1 ja N1 kategooria sõidukitest tuleb demonteerida kõik need elektrilised osad ja muud osad või materjalid, mille summaarne pliisisaldus ületab 60 g sõiduki kohta. Võrreldes senikehtivaga ei pea romusõidukite kogumiskohad ja käitlemiskohad enam olema varustatud sademevee kogumisseadmete ja õlipüüduritega kui romusõidukite kogumine või töötlemine toimub hoones ning see hoone või hoone osa ei ole ühendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. See tähendab, et sellistes hoonetes või hoone osades ei tohi olla ühtki veekraani ega WC-d. Küll tuleb aga ka sellistes hoonetes või hoone osades tagada maha voolanud vedelike või õlide kogumine muul viisil. Muus osas on romusõidukite käitlemisnõuded jäänud põhimõtteliselt endisteks.
Vt uue määruse teksti Riigi Teatajas
Muudeti jäätmepõletustehastele esitatavaid nõudeid
4. juulil jõustusid Keskkonnaministri määruse „Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded” muudatused. Muudatuste üheks eesmärgiks on muuta viiteid nendele Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrustele, mis enam ei kehti. Nii näiteks asendati viide määrusele 1774/2002/EÜ (nn loomsete kõrvalsaaduste määrus) viitega seda asendavale määrusele 1069/2009/EÜ. Samuti oli määruse eelnõu seletuskirja kohaselt varasem sõnastus tekitanud väärarusaamu nagu ei kohaldataks teatud omadustega põlevatele vedeljäätmetele (nt vanaõlile) mitte ühtegi määrusest tulenevat ohtlike jäätmetega seotud nõuet. Uue sõnastusega täpsustatakse, et põlevatele vedeljäätmetele ei kohaldata ainult teatavaid erinõudeid. Ohtlike jäätmete üldnõudeid neile siiski kohaldatakse.
Vt muudatuste teksti Riigi Teatajas
GMO
Euroopa Parlament soovib laiendada liikmesriikide võimalusi GMO-kultuuride kasvatamise piiramisel
Euroopa Parlament kiitis 5. juulil vastu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu, millega muudetaks EL direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta). Tegemist on olulise sammuga direktiivi 2001/18/EÜ muutmise protsessis, mis algatati Euroopa Komisjoni poolt 2010. a juulis. Oleme seda protsessi kajastanud oma 2010. a augusti, oktoobri ja detsembri uudiskirjas; muudatusettepanekud on tekitanud tõsiseid lahkarvamusi Euroopa Komisjoni ja Nõukogu vahel.
Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud eelnõus tuuakse võimalike uute põhjustena, mille alusel liikmesriigid oleks õigustatud GMOde kasvatamist keelustama, keskkonna- või muud õiguspärased tegurid, nagu sotsiaalmajanduslikud mõjud. GMOde kasvatamise keelustamine liikmesriigis oleks lubatav vaid juhul, kui neid tegureid ei ole käsitletud direktiivi alusel kehtestatud ühtlustatud korra raames või juhul, kui jätkuvalt valitseb teaduslik ebakindlus. Keelustamist tuleks teaduslikult põhjendada ning see peaks olema kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, eelkõige olema proportsionaalne. Samadel alustel peaks olema lubatud ka GMOde kasvatamise keelamine riigi üksikutes osades.
Parlamendi eelnõu erineb oluliselt Komisjoni poolt väljatöötatud eelnõust, mis oleks lubanud GMOde kasvatamise keelustamist liikmesriikide poolt just muudel kui keskkonna- ja tervisekaalutlustel. Selle põhjuseks oli asjaolu, et Komisjoni hinnangul peaks keskkonnamõjusid direktiivi alusel hindama Euroopa Terviseamet, kelle otsus peaks olema siduv kõigile liikmesriikidele. Parlamendis laialdase toetuse saanud eelnõu (selle poolt oli 548, vastu 84 ja erapooletu 31 saadikut) peab selle jõustumiseks vastu võtma ka Euroopa Nõukogu.
Vt vastuvõetud resolutsiooni teksti
Vt ka Euroopa Parlamendi pressiteadet resolutsiooni kohta
Euroopa Komisjon lubas turule järjekordse GM-maisisordi
17. juunil võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse, millega lubatakse EL turule viia geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × MON 88017 (MON-89Ø34-3xMON-88Ø1 7-3) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid. Taotlus maisiga seotud toodete turule viimiseks esitas 6. veebruaril 2007. aastal Monsanto Europe S.A, mis on USA äriühingut Monsanto Company esindav ettevõte.
Vt Komisjoni otsuse teksti Euroopa Liidu Teatajas (pdf-formaadis)
KIIRGUS
Euroopa Parlament keelaks tuumajäätmete ekspordi EL-välistesse riikidesse
23. juunil toimunud istungil võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, millega avaldas oma seisukohta Euroopa Nõukogus arutlusele tuleva kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise direktiivi eelnõu osas. Nimetatud eelnõu esitati Euroopa Komisjoni poolt 3. novembril 2010. a Euroopa Nõukogule; viimane võtab direktiivi vastu alles pärast Parlamendi arvamusega tutvumist. Direktiivi eelnõu kohustaks liikmesriike esitama riiklikke programme, milles näidataks ära lõppladustamise asukohad ning viisid. Direktiivi abiga muutuksid rahvusvaheliste kokkulepetega seatud standardid EL-is õiguslikult siduvateks ning rakendatavateks.
Euroopa Parlamendi poolt vastuvõetud resolutsioonis oli üheks enimvaieldumaks küsimuseks kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ekspordi keelamine EL-välistesse riikidesse. Lõplikul hääletusel otsustas saadikute napp enamus siiski ekspordi keelu kasuks. Lubatud oleks vaid jäätmete eksport ringlussevõtu eesmärgil ja tingimusel, et see imporditakse tagasi EL-i. Resolutsioonis juhiti veel tähelepanu töötajate kaitse üldnõuetele ning riiklike asutuste pädevuste suurendamisele. Samuti juhiti tähelepanu jäätmete matmise alternatiivide uurimise vajadusele. Viimane samm on vastuolus Komisjoni ettepanekuga, milles sügavat geoloogilist matmist nähakse kõige ohutuma kõrge radioaktiivsusega materjali kõrvaldamise viisina.
Vt Euroopa Parlamendi resolutsiooni direktiivi eelnõu kohta
Vt ka Euroopa Parlamendi pressiteadet resolutsiooni kohta (inglise keeles)
KALANDUS
Euroopa Liidu Ühist Kalanduspoliitikat ootab ees reform
13. juulil esitles Euroopa Komisjon seadusandlikke ettepanekuid Ühise Kalanduspoliitika reformi kohta. Ettepanekud koosneb peamiselt uuest määrusest, millega sätestatakse peamised Ühise Kalanduspoliitika eeskirjad ning uuest turupoliitikast. Komisjoni eesmärk on uus õigusraamistik vastu võtta ja jõustada 1. jaanuariks 2013.
Reformiga võetakse kõigis kalanduspiirkondades kasutusele ökosüsteemipõhine lähenemine koos pikaajaliste majandamiskavadega. Senisest enam hakatakse püügikavade koostamisel arvestama teaduslike nõuannetega ja samuti planeeritakse suurendada kalurite organisatsioonide rolli otsuste vastuvõtmises. Kuigi uued põhimõtted ja eesmärgid pannakse paika Brüsselis, jääb sobivaimate looduskaitsemeetmete valik ja rakendamine liikmesriikide endi ülesandeks.
Enamik EL kalavarusid on ülepüütud, kuna Euroopa Liidu kalalaevastik on liiga suur ja tõhus. Selle tulemusena vähenevad saagid aasta-aastalt. Kalanduspoliitiliste otsuste tegemisel on seni valitud pigem lühiajaliste huvide rahuldamine kui pikemas perspektiivis kasulikum ressursside kaitse. Eelnimetatud põhjustel on Euroopa Komisjon võtnud suuna põhjalikele muutustele Euroopa kalanduses. Eesmärgiks on asjakohaste kavadega tagada kalavarude säilimine ja tulevane elatis kaluritele ning lõpetada kalavarude hävimiseni viiv ülepüük. Muuhulgas tuleb 2015. aastaks saavutada kõigi kalavarude jätkusuutlik tase.
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet reformiettepanekut kohta
Vt ka Euroopa Komisjoni vastuseid küsimustele reformiettepanekute kohta
|
Jõustusid kalapüügieeskirja muudatused |
|
8. juulil jõustusid kalapüügieeskirja muudatused, millega täpsustatakse nii harrastus- kui ka kutselise kalapüügi vahendite kirjeldusi, märgistust ja püügipiiranguid. Tegemist on mitmete tehnilist laadi muudatustega. Ühe olulisema muudatusena võiks välja tuua, et tulevikus on harrastuspüügiks kasutatavate püügivahendite märgistuseks kalastuskaardi omaniku isikukood, mis võimaldab samu võrgulippe kasutada aastast aastasse. Nii saab ka vähimõrra tähistuseks olema 10 cm läbimõõduga ujuk, millele on märgistuseks lisatud kalastuskaardi omaniku isikukood.
Lisaks täpsustub Narva jõe suudme asukoht ja Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve vaheline piir, Muutuvad ka rääbise ja Peipsi siia püügikeelu ajad ning täpsustatakse kitsendusi räime- ja meritindi püügil. Konkreetsemaks muutub erinevate kalaliikide ning alamõõduliste kalade osakaalu määramise metoodika kogusaagis. Kasvukiiruse erinevustest tingituna lisatakse eeskirja rääbise ja siia alammõõdud Peipsi järvel, merel ja teistel siseveekogudel.
Allikas: Keskkonnaministeerium
Vt muudatuste teksti Riigi Teatajas
Vt ka Keskkonnaministeeriumi pressiteadet muudatuste kohta
Muutus kalastuskaardiga ja harrastusliku kalapüügi andmete ja tasuga seotud regulatsioon
2. juulil jõustus Keskkonnaministri uus määrus, mis reguleerib kalastuskaardiga ja harrastusliku kalapüügi andmete ja tasuga seotut ning asendab varasema samal teemal antud määruse. Uue määruse andmine on tingitud kalapüügiseaduse 1. juulil 2011 jõustuvate harrastuskalapüügi korraldust puudutavate muudatustega.
Uue määruse kohaselt on kalastuskaarti võimalik taotleda kalastuskaardi andjale taotluse vahetu üleandmise, taotluse postiga saatmise ja taotluse digitaalallkirjastatuna e-postiga saatmise teel, samuti elektroonilise kanali kaudu (keskkonnas www.pilet.ee või mobiilimaksega). Elektroonilise kanali kaudu esitatavatele taotlustele vastatakse vahetult pärast nende esitamist, teistel viisidel esitatud taotlustele 10 päeva jooksul alates esitamisest.
Võrreldes varasema määrusega on muudetud harrastuskalapüügi eest tasumise korda ning tasude suurusi. Enam ei ole lubatud harrastuspüügiõiguse tasu kandmine pangakontole, st nüüdsest on võimalik tasuda mobiilimaksega ühtses süsteemis toimiva internetimakse rakenduse vahendusel aadressil www.pilet.ee, infoliini vahendusel krediitkaardi alusel ning Eesti Posti kontorites. 1. jaanuarist tõusevad oluliselt harrastuspüügiõiguse tasud, eriti puudutab see nädala, 6 kuu ja 12 kuu harrastuspüügiõiguse tasu. Tasude tõstmise põhjendusena toob määruse eelnõu seletuskiri välja sektori arendamisele tehtud investeerimiskulutused.
Vt keskkonnaministri määruse teksti Riigi Teatajas
Vt ka määruse eelnõu ja sellega seotud materjale Eelnõude Infosüsteemis
