Ruumilise planeerimine on tegevus, mille ülesandeks on leida kõiki osapooli võimalikult suurel määral rahuldavad lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks teatud maa-alal. Selleks on oluline integreerida looduskeskkonna, majanduse, sotsiaal- ja kultuurivaldkonna arenguvajadused ja seada oluliste väärtuste säilimiseks tarvilikud piirangud. Arengu suunamise üheks peamiseks meetmeks on maa-alade kasutamise tingimuste seadmine.
Foto: Silver Gutmann
Ruumilise planeerimise menetlust reguleerib Eestis peamise õigusaktina planeerimisseadus. Planeeringutega kaasnevat keskkonnamõju strateegilist hindamist viiakse läbi vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse sätetele. Kuna planeerimine mõjutab tervet kogukonda, on avalikkuse kaasamine menetluses tähtsal kohal. Planeeringu kehtestamisel on haldusorganil lai kaalutlusruum, mis tähendab, et hoolega tuleb kaaluda kõiki asjassepuutuvaid erinevaid huve ja õiguseid.
Lähtuvalt planeeritava ala suurusest ja planeeringu detailsusastmest jagunevad planeeringud neljaks liigiks:
Eesti planeeringutesüsteem on hierarhiline – tagamaks ruumilise arengu järjepidevust, peavad väiksemat maa-ala hõlmavad ja detailsemad planeeringud lähtuma kõrgema tasandi planeeringu poolt seatud raamistikust.
Tavapärasest erinev on joonobjektide ja olulise ruumilise mõjuga objektide planeerimine. Joonobjektide (kõrgepingeliinid, maanteed, raudteed, torujuhtmed) puhul valitakse nende asukoht maakonnaplaneeringu tasandil. Muude olulise ruumilise mõjuga objektide (ORMOde), mille nimekiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega, asukoha valimine on planeerimisseaduse kohaselt nõutav vähemalt valla või linna territooriumil.
Ka on võimalik koostada mitme valla territooriumi kohta kas mitme valla ühine üldplaneering või siis näiteks maakonnaplaneering maakonna teatud osa kohta, samuti saab linna väikesema osa kohta koostada linna osaüldplaneeringu. Eraldi planeeringu liigiks on üld- või maakonnaplaneeringu tasandil veel teemaplaneering, mis käsitleb üld- või maakonnaplaneeringust põhjalikumalt mingit kindlat teemavaldkonda. Nii on Eestis kehtestatud näiteks rohealade, kergliiklusteede ja kõrghoonete teemaplaneeringud.
Merealadel on ruumiline planeerimine veel uus teema. EL
nõuete kohaselt tuleb EL liikmesriikidel koostada merealade planeeringud aastaks
2021. Hetkeseisuga (2014. a
november) on esimeste Eesti merealade planeeringute koostamine pooleli.
Õigusaktid
Euroopa Liit
- Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/89/EL, 23. juuli 2014, millega kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik
- Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (KSH direktiiv)
Eesti
-
Olulise ruumilise mõjuga
ehitiste nimekiri
- Planeerimisseadus
- Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
- Haldusmenetluse seadus
Kohtulahendid
- Riigikohtu 5.märtsi 2019.a otsus nr 3-13-385 (Risti 1 PRKT OÜ vs Rapla vald) (Kokkuvõte)
- Riigikohtu 30.oktoobri 2018.a otsus nr 3-17-911 (Justiitsministeerium vs Lüganuse vald) (Kokkuvõte)
-
Riigikohtu 11.oktoobri 2018.a otsus nr 3-17-2132 (MTÜ Emajõe Kaitseks vs Eesti Vabariigi Valitsus) (Kokkuvõte)
- Riigikohtu 12.detsembri 2017.a otsus nr 3-17-981 (International Invest Project OÜ vs Tallinna linn) (Kokkuvõte)
-
Riigikohtu 28. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-73-16 (MTÜ Vellavere vs Konguta vald) (Kokkuvõte)
-
Riigikohtu 30. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-23-16 (Eeli Lääne vs Luunja vald) (Kokkuvõte)
-
Riigikohtu 18. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-31-16 (Suuremäe Karjäär OÜ vs Haaslava vald) (Kokkuvõte)
-
Riigikohtu
14. detsember 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-71-15
(Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ vs Tallinna
linn) Kokkuvõte
- Riigikohtu
12. märtsi 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-71-14 (MTÜ Pirita Selts Pirita TOP
detailplaneering)
- Riigikohtu 8. mai 2014. a otsus asjas 3-3-1-9-14 (Viru Poeg)
- Riigikohtu 24. aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-15-14 (Purtse tuulikupark)
- Riigikohtu 4. märts 2014 . a otsus haldusasjas 3-3-1-96-13 (OÜ Agenor vs Rae vald)
- Riigikohtu 15. mai 2013. a otsus haldusasjas 3-3-1-78-12 (Nafta 6a Hooneühistu vs Tallinna linn)
- Riigikohtu 3. detsembri 2012. a otsus haldusasjas 3-3-1-47-12 (Läns vs Jõelähtme Vald)
- Riigikohtu 20. septembri 2012. a otsus haldusasjas 3-3-1-36-12 (Eelmetsa ja Kalda vs Saue Vald)
- Riigikohtu 28. märtsi 2012. a otsus haldusasjas 3-3-1-4-12 (Lembra jt vs Tallinna Linnaplaneerimise Amet)
- Riigikohtu 20. detsembri 2011. a otsus haldusasjas 3-3-1-59-11 (AS Eesti Statoil vs Maanteeamet)
- Riigikohtu 19. mai 2011. a otsus haldusasjas 3-3-1-21-11 (Jaan ja Tiina-Mirelle Sitska vs Viimsi vald)
- Riigikohtu 30. novembri 2010. a otsus haldusasjas 3-3-1-63-10 (Keskkonnainspektsioon vs Kõue vald)
- Riigikohtu 19. mai 2010. a otsus haldusasjas 3-3-1-26-10 (OÜ Agenor vs Rae vald)
- Riigikohtu 15. aprilli 2010. a otsus haldusasjas 3-3-1-1-10 (OÜ Alikonte vs Keskkonnaministeerium)
- Riigikohtu 10. novembri 2009. a otsus haldusasjas 3-3-1-84-08 (Mihhail Gnidin vs Tallinna linn)
- Riigikohtu 28. aprilli 2009. a otsus haldusasjas 3-3-1-30-09 (OÜ APM Inter vs Rakvere linn)
- Riigikohtu 15. jaanuari 2009.a otsus haldusasjas 3-3-1-87-08 (Malle Jaanikesing vs Põltsamaa vald)
- Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a otsus haldusasjas 3-3-1-62-08 (Viljandi Tarbijate Ühistu vs Tarvastu vald)
- Riigikohtu 8. jaanuari 2009. a otsus haldusasjas 3-3-1-66-08 (Aivar Tamm vs Rae vald)
- Riigikohtu 17. oktoobri 2007.a otsus haldusasjas 3-3-1-39-07 (Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koda vs Kunda linn)
- Riigikohtu 9. märtsi 2005.a. otsus haldusasjas nr 3-3-1-88-04 (Madis Kaarna jt vs Nõo vald)
- Riigikohtu 18. oktoobri 2004. a otsus haldusasjas 3-3-1-37-04 (AS Masinaehitaja vs Pärnu linn)
- Riigikohtu 14. oktoobri 2003. a otsus haldusasjas 3-3-1-54-03 (Eesti Looduskaitse Selts jt vs Pärsti vald)
- Riigikohtu 6. novembri 2002. a otsus haldusasjas 3-3-1-62-02 (KÜ Tiiru Tosin vs Keila linn)
- Riigikohtu 10. oktoobri 2002. a otsus haldusasjas 3-3-1-42-02 (KÜ Jaama 89 vs Tartu linn)
Analüüsid ja juhised
-
Ehitise kasutusloas kõrvaltingimuste
seadmise võimalused. Keskkonnaõiguse keskus (2017)
-
Soovitused kaasavaks ruumiliseks planeerimiseks kohalikes omavalitsuste. Keskkonnaõiguse keskus (2012)
- Merealade ruumiline planeerimine. Kehtiva õiguse analüüs ja lahendused selle täiendamiseks. Keskkonnaõiguse Keskus (2010)
- Liis Keerberg, Maie Kiisel, Elina Kivinukk, Anu Kõnnusaar, Kärt Vaarmari. Head keskkonnaotsused. Kuidas teha häid keskkonnaotsuseid KOV arendustegevustes (2010)
- Tuulikud ja tuulepargid Eestis. Senine planeerimine. Probleemid. Ettepanekud lahendusteks. Keskkonnaõiguse Keskus (2010)
- Olulise mõjuga objektide rajamise korralduse analüüs. Keskkonnaõiguse Keskus (2010)
- Detailplaneeringute koostamise korraldus valdades ja linnades. Riigikontrolli kontrolliaruanne (2009)
- Ülevaade valdade ja linnade üldplaneeringutest ja nende puudumise põhjustest. Riigikontrolli kontrolliaruanne (2008)
- Kalle Merusk. Discretion of Interests in Planning Procedure: Legal Protection and Abuse of Discretion // Juridica International 2006
- Kaire Pikamäe. Ehitusmäärusest detailplaneeringuni // Juridica (2006) nr 7
- Nele Parrest. Planeerimismenetluse ja avatud menetluse vahekord // Juridica (2006) nr 7
- Õiguskantsleri 2006.a. aasta tegevuse ülevaade, lk-d 79-82
Uudiskirja uudised
Teisi infoallikaid
Üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ seotud materjalid
Uuendatud 2.10.2019