KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE
Euroopa Kohus: KSH kohustuse rikkumise tulemusena tühistatud õigusakti mõju on erandkorras lubatud säilitada
Euroopa Kohus tegi 28. veebruaril kohtuasjas C 41/11 otsuse, milles asus seisukohale, et erilistel asjaoludel on lubatud keskkonnamõju hindamise kohustuse rikkumisele vaatamata vastuvõetud ja seejärel tühistatud õigusakti mõju säilitada kuni õiguspärase akti jõustumiseni. Kohtuasi puudutas Belgia nitraaditundlike alade tegevuskava, mis on kehtestatud EL direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest alusel, ning millele ei viidud läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) (selles asjas KSH kohustuse rikkumist puudutavat kohtulahendit kajastasime KÕKi 2010.a juulikuu uudiskirjas). Käesolevas asjas on tegemist Belgia kohtu eelotsusetaotlusele antud vastusega, kas on lubatud kõnealuse määruse tühistamise tagajärgi edasi lükata kuni õiguspärase õigusakti jõustumiseni. Kuna kõnealune tegevuskava võeti vastu KSH-d läbi viimata tuleks see vastuolu tõttu EL õigusega tühistada, kuid samal ajal on tegevuskava EL direktiivi 91/676/EMÜ kohaseks täitmiseks vajalik.
Euroopa Kohus selgitas, et üldjuhul on liikmesriigil kohustus keskkonnamõju hindamise kohustuse rikkumisega vastuvõetud kava või programm peatada või tühistada. Kohus nentis aga, et erandkorras võib olla lubatud rakendada siseriikliku õiguse sätet, mis võimaldab tühistatud õigusakti mõju säilitada kuni õiguspärase õigusakti jõustumiseni. Kohus märkis, et seejuures peab olema täidetud kaks tingimust: esiteks peab tegu olema meetmega, mis võtab nõuetekohaselt üle direktiivi 91/676 ning teiseks tuleb tuvastada, et tegevuskava tühistamisega seotud kahjulik keskkonnamõju on suurem kui selle edasikehtimisel. Lisaks võib selline siseriikliku õigusakti mõju erandkorras säilitamine toimuda üksnes minimaalse perioodi jooksul, mis on vajalik KSH kohustuse rikkumise heastamiseks vajalike meetmete rakendamiseks.
Vt Euroopa Kohtu otsust asjas C 41/11
Vt ka EL direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (pdf)
Loe samas asjas varasema eelotsusetaotluse kohta lähemalt 2010.a juulikuu keskkonnaõiguse uudiskirjast
SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL
Euroopa Komisjon selgitas PVT viitedokumentide koostamise korda ning sisu
10. veebruaril võttis Euroopa Komisjon vastu rakendusotsuse 2012/119/EL, milles täpsustatakse parima võimaliku tehnika (PVT) viitedokumentide koostamise korda (eelkõige sellega seotud teabevahetust) ning nende dokumentide sisu.
PVT viitedokumendid on EL tööstusheite direktiivi (2010/75/EL) kohaselt Euroopa Komisjoni poolt välja töötatavad tehnilised dokumendid, mis kirjeldavad mingi saastuse kompleksse kontrolli ja vältimise regulatsiooniga hõlmatud tööstusliku tegevusvaldkonna parimat võimalikku tehnikat. Parim võimalik tehnika on mingis kindlas tööstusharus kasutatav tehnika, mis on ühelt poolt keskkonna kaitsmisel kõige tõhusam ning teisalt seejuures majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav. EL tööstusheite direktiiv reguleerib suure keskkonnamõjuga tööstustegevusi ning koondab ja uuendab mitmeid varasemaid EL õigusakte, nt saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi (2008/1/EÜ) ning suurte põletusseadmete direktiivi (2001/80/EÜ). PVT viitedokumendi üheks osaks on eraldi Komisjoni otsusega vastu võetavad PVT järeldused, mis on aluseks konkreetse käitiste suhtes antava kompleksloa nõuete määramisel. Käitistest lähtuva heite piirväärtuste määramisel tuleb tööstusheite direktiivi kohaselt üldjuhul otseselt lähtuda PVT järeldustes kirjeldatud heitetasemetest. EL tööstusheite direktiiv tuleb liikmesriikidel üle võtta 7. jaanuariks 2013. a.
Komisjoni rakendusotsus on juhiseks, kuidas viia läbi PVT viitedokumentide koostamist ning kuidas need üles ehitada (milline peaks olema viitedokumentide struktuur). Samuti kirjeldatakse täpsemalt, millised peaksid olema kompleksloa nõuete määramisel olulist rolli mängivad PVT järeldused. Seeläbi soovitakse saavutada ühtest praktikat nii erinevate valdkondade viitedokumentide ja järelduste koostamise protsessi kui ka dokumentide sisu osas.
Vt Euroopa Komisjoni rakendusotsuse teksti (pdf)
Vt ka Euroopa Komisjoni tööstusheidete teemalist veebilehte
KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA
Euroopa Parlamendi energeetikakomisjon andis heakskiidu energiatõhususe direktiivi eelnõule
Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon (ITRE) andis 28. veebruaril oma heakskiidu uue energiatõhususe direktiivi eelnõule. Direktiivi peamiseks eesmärgiks on saavutada aastaks 2020 läbi energiatõhususe tõusu 20% primaarenergia sääst. Sellise eesmärgi võttis Euroopa Liit endale 2007. a märtsis, nn uue kliima- ja energeetikapaketi vastuvõtmisel. Komisjoni hinnangul on direktiivi vastuvõtmine vajalik, kuna ilma lisasammude võtmiseta saavutatakse eesmärgist vaid umbes pool (9% primaarenergia sääst).
Vaidlused Euroopa Parlamendis direktiivi eelnõu täpse sisu üle olid pingelised, Euroopa Komisjoni poolt eelmise aasta juunist avalikustatud ettepanekusse (mille sisu kohta võib lugeda meie 2011. a juuli uudiskirjast) tehti mitmeid muudatusi. Positiivseks võib pidada, et direktiivi eelnõule lisati liikmesriikidele siduvad energiatõhususe suurendamise eesmärgid. Samas alandati avalike hoonete kohustuslikku energiasäästlikumaks renoveerimise mahtu 3%-lt aastas 2,5%-le. Teisalt jäi direktiivi eelnõusse sisse üks olulisemaid nõudeid - energia turustajate ja jaemüüjate suhtes kehtiv kohustus säästa igal aastal 1,5% enda poolt müüdavast energiast (nt küttesüsteemide tõhustamise, topeltklaasidega akende ehitamise vms teel).
Järgmise sammuna algavad läbirääkimised Euroopa Parlamendi ning liikmesriikide esindajate (Euroopa Nõukogu) vahel. Euroopa Nõukogu eesistujamaa Taani on pidanud direktiivi osas kokkuleppe saavutamist oma 2012. a juulis lõppeva eesistumisaja üheks tähtsaimaks eesmärgiks.
Vt Euroopa Komisjoni algse eelnõu teksti (pdf, ingl k)
Vt Euroopa Parlamendi poolt eelnõusse tehtud muudatuste teksti (pdf, ingl k)
Vt ka Euroopa Parlamendi pressiteadet (ingl k)
Vt ka portaali Euractiv.com artiklit hääletuse kohta (ingl k)
Vt ka Euroopa Komisjoni veebilehte EL kliima- ja energeetikapaketi kohta (ingl k)
Käitajad peavad 30. aprilliks esitama kasvuhoonegaaside saastekvoodid aastatel 2008-2011 tekitatud heite eest
27. veebruaril võttis keskkonnaminister vastu määruse „Kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikutega kauplemise kord“ muudatused. Muudatuste kohaselt peavad kasvuhoonegaaside kauplemise süsteemiga hõlmatud käitajad esitama aastatel 2008-2011 tekitatud heitele vastava hulga saastekvoote käesoleva aasta 30. aprilliks. Määruse varasema versiooni kohaselt oleks neil vastav kohustus tulnud täita alles kauplemisperioodi lõpus, st järgmise aasta 30. aprilliks.
Muudatus on seotud kasvuhoonegaaside riikliku jaotuskava heakskiitmisega Euroopa Komisjoni poolt möödunud aasta detsembris. Selle alusel oli käitajatele võimalik tasuta välja jagada teatud hulk saastekvoote (selle kohta kirjutasime lähemalt jaanuari uudiskirjas), puudujääva koguse peavad käitajad vajadusel hankima oksjonite teel.
Vt muudetud keskkonnaministri määruse teksti Riigi Teatajas
Vt ka 2011. a detsembrikuise keskkonnaõiguse uudiskirja uudist Eesti riikliku kasvuhoonegaaside jaotuskava heakskiidu kohta
VÄLISÕHU KAITSE
Euroopa Komisjon täpsustas suurte põletusseadmete riikliku üleminekukava korda
Euroopa Komisjon võttis 10. veebruaril vastu rakendusotsuse 2012/115/EL, millega täpsustatakse suurtele (vähemalt 50 MW nimisoojusvõimsusega) põletusseadmetele kohaldatavatest heite piirväärtustest erandite tegemise korda siseriikliku üleminekukava alusel. Rakendusotsuses on täpsustatud, milliseid andmeid peab siseriiklik üleminekukava sisaldama ning kuidas üleminekukavasid koostada ja rakendada.
EL direktiivi 2010/75/EL (nn tööstusheite direktiivi) kohaselt hakatakse alates 2016. aastast enne 7. jaanuari 2013. a keskkonnakompleksloa saanud suurte põletusseadmete (nt üle 50 MW nimisoojusvõimsusega fossiilkütuseid põletavate elektrijaamade) suhtes rakendama varasemast rangemaid heite piirväärtusi. Siseriiklikud üleminekukavad on üks selles direktiivis leiduvaid üleminekuregulatsioone, mille alusel saab suurte põletusseadmete suhtes erandkorras kohaldada tavapärasest leebemaid heite piirväärtusi vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu heitele. Üleminekukavad saavad vastavalt tööstusheite direktiivile kehtida 2016. a 1. jaanuarist 2020. a 30. juunini, selle aja jooksul vähendatakse kavaga hõlmatud põletusseadmete heitele kohaldatavaid piirväärtusi järk-järgult selliselt, et need vastaks 2020. aastast direktiiviga ette nähtud, varasematest rangematele heite piirväärtustele.
Vastuvõetud rakendusotsus on liikmesriikidele üleminekukavade koostamisel oluline, kuna kirjeldab täpselt, milliseid andmeid selles esitada tuleb selleks, et üleminekukava loetaks Euroopa Komisjoni poolt nõuetele vastavaks. Euroopa Komisjoni heakskiit üleminekukavale on selle kohaldamise eelduseks. Liikmesriikidel on nõuetekohase üleminekukava esitamiseks aega järgmise aasta 1. jaanuarini.
Vt Euroopa Komisjoni rakendusotsuse 2012/115/EL teksti Euroopa Liidu Teatajas (pdf)
LOODUSKAITSE
Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon võõrliikide teemal
Euroopa Komisjon on algatanud veebipõhise konsultatsiooni võõrliikide sissetungi teemal. Mujalt sissetoodud invasiivsed võõrliigid, mis kohalikus keskkonnas kiiresti levivad, võivad ohustada kohalikku loomastikku ja taimestikku ning kahjustada tõsiselt ökosüsteeme ja bioloogilist mitmekesisust. Euroopa Komisjon on kaalumas võimalusi probleemi lahendamiseks, vajaduse korral ka vastava õigusakti vastuvõtmisega. Algatatud arutelu eesmärgiks on koguda arvamusi, kuidas probleemi kõige tõhusamalt lahendada. Võimalike meetmete hulgas on Komisjoni teatel kaubanduspiirangud, märgistussüsteemid, järelevalvemehhanismid, tõrjemeetmed ning kahjustatud ökosüsteemide taastamine.
Arutelul osalemiseks palutakse huvitatud isikutel – üksikisikutel, ettevõtete ja tarbijate esindajatel, huvirühmadel, vabaühendustel ja ametiasutustel – esitada oma arvamus enne 12. aprilli 2012. Uuringus saab osaleda aadressil: http://ec.europa.eu/environment/consultations/invasive_aliens.htm
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet
Loe invasiivsete võõrliikide kohta lähemalt Komisjoni veebilehelt (ingl k)
VESI
Kodumajapidamises kasutatavates pesuvahendites piiratakse fosfaatide sisaldust
Euroopa Liidu Nõukogu võttis 10. veebruaril vastu määruse fosfaatide ja muude fosfori ühendite kasutamise piiramiseks kodumajapidamises ja pesumajades kasutavates pesupesemisvahendites ja nõudepesumasina pesemisvahendites, mille eesmärgiks on vähendada pesuvahenditega vetesse kanduvate fosfaatide hulka. Määrusega muudetakse EL määrust 648/2004/EÜ puhastusvahendite märgistamise kohta.
Määruse kohaselt kehtestatakse pesupesemisvahendite fosfori piirmääraks 0,5 grammi ühe pesemiskorra kohta, piirmäär jõustub 30. juunil 2013. aastal. Nõudepesumasinates kasutavate puhastusvahenditele seatakse fosfori piirmääraks 0,3 grammi ühe pesemiskorra kohta, see nõue jõustub 1. jaanuaril 2017. aastal. Pikaajalise üleminekuperioodi põhjuseks on võimaldada pesuvahendite tootjatel asendada fosfaadid keskkonnasõbralikemate ainetega.
Fosfaate kasutatakse vee pehmendamiseks ja pesemisvahendite töö tõhustamiseks, kuid tegemist on veekeskkonda kahjustavate ainetega, mis suurendavad eutrofeerumist (vetikate vohamist).
Vt Euroopa Liidu Nõukogu pressiteadet
Vt määruse teksti Euroopa Liidu Nõukogu kodulehel (pdf, inglise keeles)
Vt EL määrust 648/2004/EÜ puhastusvahendite märgistamise kohta
Muudatused avalikult kasutatavate veekogude nimekirjas
8. märtsil võttis Vabariigi Valitsus vastu uue avalikult kasutatavate veekogude nimekirja. Senine valitsuse määrus avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kohta tunnistati kehtetuks. Muudatus on tingitud asjaolust, et avalikult kasutatavate veekogude nimekiri tuleb kinnitada korralduse kui üksikaktiga, mitte määruse kui üldaktiga. Nimelt vastab nimekiri haldusmenetluse seaduse kohaselt üldkorralduse tunnustele – avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamisega reguleeritakse nimistus olevate veekogude avalik-õiguslikku seisundit ja nende kasutamisega seotud subjektiivseid avalikke õigusi ja kohustusi. Veekogu avalik kasutamine on veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate ehitiste või tehnovahenditeta (nt suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine jms). Kõik veekogud ei ole avalikult kasutatavad, kuna kuuluvad eraomandisse.
Lisaks vormilisele muudatusele on nimekirjas tehtud ka sisulisi täpsustusi, kuna see on olnud muutumatu alates 2003. aastast. Nii on nimekirja lisatud uusi tekkinud järvi (saartel ja Läänemaal on tekkinud rannajoone muutuse ja maapinna kerke tõttu endistest merelahtedest uusi järvi, põlevkivi-, pae-, liiva-, kruusa- ja turbakarjääridesse on tekkinud mitmed uued tehisveekogud). Mõned järved, paisjärved ja vooluveekogud on nimekirjast ka välja arvatud seoses veeseaduses §-s 7 sätestatud nõuetega avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kandmise kohta (nt ühe kinnisasja piires asuvat eraõiguslikule isikule kuuluvat väljavooluta seisuveekogu ei kanta avalikult kasutatavate veekogude nimekirja; samuti ka vooluveekogu, mille valgala on väiksem kui 25 km2).
Vabariigi Valitsuse määrus kehtiva avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kehtetuks tunnistamise kohta jõustub 30. märtsil 2012.a ning korraldus uue nimekirja kohta jõustub 30. märtsil 2012.a
Vt VV korraldusega kehtestud uut avalikult kasutatavate veekogude nimekirja Riigi Teatajas
Vt VV määrust kehtiva nimekirja kehtetuks tunnistamise kohta Riigi Teatajas
Vt taustaks ka Vabariigi Valitsuse 8.03.2012. a istungi kommenteeritud päevakorda ning uue nimekirja eelnõud ja seletuskirja eelnõude infosüsteemis (EIS)
Keskkonnaministeerium algatas veemajanduskavade ajakohastamise
Keskkonnaministeerium on teatanud, et hakkab ajakohastama veemajanduskavasid. Veemajanduskavad on vee kaitse ja kasutamise korraldamise alusdokumendid, mis on koostatud kõikide veemajanduspiirkondade ehk vesikondade jaoks. Eestis on kolm vesikonda – Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond ja Koiva vesikond. Kehtivad veemajanduskavad kinnitas Vabariigi Valitsus 2010. aasta aprillis ja need tuleb Keskkonnaministeeriumi teatel ajakohastada hiljemalt 2015. aasta detsembriks.
Ministeeriumi teatel keskendutakse ajakohastatavates veemajanduskavades senisest enam põllumajandusest ja hajaasustusest tulenevale reostusele, kliimamuutuse mõjule, paisutatud ja tõkestatud jõgedele ning veekogude tervendamisele. Täpsustada plaanitakse üksikasjalikke meetmeid vete seisundi parandamiseks, meetmete elluviijaid, tegevusteks vajalikke kulutusi ja neist saadavat tulu.
Veemajanduskava, meetmete kava ning üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava koostamises osalemine on avatud kõigile asjast huvitatud isikutele ning kõik saavad esitada oma seisukohti. Selleks korraldatakse igas vesikonnas kolmel korral kuuekuuline avalik väljapanek – kõigepealt oodatakse 2012. aastal seisukohti veemajanduskavade koostamise ajagraafiku ja tööplaani kohta, 2013. aastal oluliste veemajandusprobleemide kohta ning 2015. aastal veemajanduskava eelnõu kohta.
Allikas: Keskkonnaministeerium
Vt ka Keskkonnaministeeriumi teadet veemajanduskavade ajakohastamise kohta
Vt täiendavat infot veemajanduskavade koostamise, sh vesikondade ja kehtivate veemajanduskavade kohta Keskkonnaministeeriumi vastavalt veebilehelt
Projekteerijad ja puurijad saavad andmeid puurkaevude ja -aukude kohta esitada ka e-keskkonnaameti kaudu
29. veebruaril võttis keskkonnaminister vastu puurkaevu ja puuraugu rajamise nõuete määruse muudatused, mis puudutasid puurkaevude ja -aukude kohta Keskkonnaametile andmete esitamist nende projekteerijate või puurijate poolt.
Määruse muudatuste kohaselt saavad puurkaevude ja -aukude projekteerijad ja puurijad esitada andmeid rajatud või rekonstrueeritud puurkaevude ja -aukude konstruktsiooni, geoloogilise läbilõike, veekeemia jmt kohta, sisestades nõutud andmed ise otse elektroonilisse andmebaasi e-keskkonnaameti portaali kaudu. Seni kehtinud määruse järgi kandis puurkaevude ja -aukude andmeid elektroonilisse puurkaevude ja -aukude andmebaasi Keskkonnaamet, tehes seda puurijate ja projekteerijate poolt esitatud materjalide põhjal. Seega võimaldavad määruse muudatused eelnõu seletuskirja kohaselt oluliselt vähendada Keskkonnaameti töökoormust ning lühendada puurkaevu või -augu rajamise või rekonstrueerimise protsessi. Keskkonnaameti ülesandeks jääb e-keskkonnaameti kaudu esitatud andmete kontrollimine ja nõuetele vastavuse kinnitamine.
Puurkaevu või -augu andmete esitamiseks elektroonilisel teel peab isik järgima keskkonnaministri määruses kehtestatud nõudeid Keskkonnaametile elektroonilisel teel esitatavate dokumentide kohta. Isik peab sõlmima Keskkonnaametiga e-keskkonnaameti kasutamise lepingu. Määruse muudatused jõustusid 9. märtsil.
Vt puurkaevu ja puuraugu rajamise nõuete määruse teksti Riigi Teatajas
Vt puurkaevu ja puuraugu rajamise nõuete määruse muudatusi Riigi Teatajas
Vt ka määruse muutmise eelnõud ja seletuskirja Eelnõude Infosüsteemist EIS
Vt ka määrust Keskkonnaametile elektroonilisel teel esitatavate dokumentide nõuete kohta Riigi Teatajast
MULLAKAITSE
Euroopa Komisjon: mulla degradeerumisega tuleb tõhusamalt tegeleda
Euroopa Komisjon esitas veebruaris kaks uut aruannet, milles käsitletakse Euroopa mullapinnaga seotud poliitilisi ja teaduslikke aspekte. Aruannetes esitatud järeldustest on Komisjon toonud olulisena välja, et aastatel 1990-2006 kaotati iga päev vähemalt 275 hektarit mullapinda selle alatiseks veekindla materjaliga katmise läbi (mis tähendab kümne aastaga Küprose suuruse pindala kaotamist); mulla vee-erosioon mõjutab Euroopas 1,3 miljoni km2 suurust maa-ala; mulla degradeerumine mõjutab meie võimet toota toiduaineid, hoida ära põude ja üleujutust, peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ning võidelda kliimamuutusega.
Õigusliku regulatsiooni seisukohalt on oluline, et Komisjon on jälle kord toonud välja vajaduse meetmete järele, et mulla jätkuvat degradeerumist ennetada. Seni on Komisjon toetanud teadlikkuse tõstmisega seotud algatsui ning teadus- ja seireprojekte, samuti eraldanud finantsvahendeid tööstusalade ja saastunud maa taastamiseks. Samas ei ole praegused meetmed Komisjoni teatel piisavalt tõhusad, et Euroopa mullapinda kaitsta. Euroopa Komisjon esitas juba 2006. aastal eelnõu mulla raamdirektiivi kehtestamiseks, ent seda ei ole senini nõukogus ja Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud.
Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet
Vt ülevaadet mullakaitse teema reguleerimisest KÕKi temaatilisel veebilehel
OHTLIKUD AINED
Euroopa Komisjon lisas REACH määruse eriti ohtlike ainete loetellu 8 uut ainet
14. veebruaril võttis Euroopa Komisjon vastu määruse (EL) nr 143/2011, millega lisati 8 uut ainet EL määruse (EÜ) nr 1907/2006 (nn REACH määrus) XIV lisasse. REACH määrus on õigusakt, mis reguleerib kemikaalide (eriti ohtlike kemikaalide) kasutamist Euroopa Liidus. Määruse kohaselt kuuluvad kemikaalid, mida kasutatakse tööstus teatud kogustes registreerimisele, mõningatel juhtudel hinnatakse nende ohutust. Ohtlike ainete kasutamine on piiratud (lubatud teatud juhtudel või ainult vastava loa alusel) või täielikult keelatud. Määruse XIV lisas on loetletud ained, mida loetakse eriti ohtlikeks, kuna tekitavad vähki, on mutageensed, põhjustavad kahju reproduktiivorganitele või on bioakumuleerivad. Selliste ainete puhul on nende kasutamine ükskõik kui väikestes kogustes lubatud vaid Komisjoni poolt antud loa alusel.
REACH määruse XIV lisasse lisatud uute ainete kasutamine ilma loata on keelatud sõltuvalt ainest hiljemalt 21. augustist 2015. a. Taotlusi ainete kasutamiseks loa saamiseks on võimalik esitada samuti sõltuvalt konkreetsest ainest kuni 21. veebruarini 2014 (mõningate ainete puhul on taotluste esitamise tähtaja lõpp varasem). Koos uute ainetega kuulub eriti ohtlike ainete loetellu nüüd 14 erinevat ainet. Esimesed kuus ainet lisati loetellu eelmise aasta veebruaris, kajastasime seda ka 2011. a märtsikuises keskkonnaõiguse uudiskirjas. Kandidaatainete nimekirja, mis võidakse samuti Komisjoni poolt eriti ohtlike ainete loetellu lisada, kuulub lisaks neile veel 73 ainet.
Vt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 143/2011 teksti (pdf)
Vt ka EL määruse (EÜ) nr 1907/2006 teksti (pdf)
GMO
Põllumajandusministri uus määrus täpsustab geneetiliselt muundatud põllukultuuride käitlemise nõudeid
Eelmises uudiskirjas kirjutasime kahest uuest määrusest, millega täpsustatakse geneetiliselt muundatud põllukultuuride käitlemise nõudeid seoses GM põllukultuuride käitlemiseks vajaliku koolituse ning GM põllukultuuride andmekogusse andmete esitamise taotlusega. Nüüdseks on Riigi Teatajas ilmunud kolmaski selleteemaline põllumajandusministri määrus (määrus nr 11) – selle määrusega kehtestatakse GM maisi ja kartuli kasvatamisest teavitamiseks esitatava teatise sisu- ja vorminõuded, teavitusvahemaa ulatus ning käitlemise täpsustatud nõuded.
Uue määruse kohaselt tuleb enne GM põllukultuuri kasvatamise alustamist teavitada teavitusvahemaa piiresse jääva põllu valdajat vastavast kavatsusest väljastusteatega tähtkirjaga või elektrooniliselt digitaalallkirjaga (teate vorm on määruse lisas, teade tuleb GMOVS kohaselt esitada vähemalt 3 kuud enne kasvatamisega alustamist). Teavitusvahemaa ulatuseks on 400 m GM maisi kasvatamise korral ja 100 m GM kartuli kasvatamise korral. Lisaks tuleb GM põllukultuuri kasvatamisel jätta sama liiki geneetiliselt muundamata põllukultuuri põllu ja GM põllu vahele vahemaa, milleks on maisi puhul 200 m ja kartuli puhul 50 m (või saavutada selle vahemaa piiresse jäävate sama kultuuri kasvatavate põldude omanikega kirjalikud kokkulepped). Lisaks on määrusega sätestatud nõuded GM põllu servas olevale puhvertsoonile ning ajavahemikule, mis tuleb jätta GM põllukultuuri ja samal põllul sama, ent geneetiliselt muundamata kultuuri kasvatamise vahele (maisi puhul 2 aastat, kartuli puhul 4 aastat). Eraldi nõuded kehtestatakse GM põllukultuuri veole, ladustamisele, seadmete puhastamisele ning GM põllukultuurist hiljem tärganud taimede eemaldamisele.
GM põllukultuuride käitlemise nõuded tulenevad geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadusest (GMOVS), mida täiendati vastava peatükiga juba 2010. aastal – vt selle kohta lähemalt keskkonnaõiguse uudiskirja tollasest uudisest. Nõuete eesmärgiks on vältida tava- ja mahepõldude saastumist geneetiliselt muundatud organismidega.
Vt põllumajandusministri määrust nr 11 Riigi Teatajas
ULDOLULIST
KESKKONNAALASED ÕIGUSED